Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hans H. Luik ? pretsedenditu tehing

    Meediaärimees Hans H. Luik sai lõppeval aastal hakkama ärimaailmas tavatu teoga ? ta ostis Skandinaavia suurimalt kirjastuskontsernilt Bonnier tagasi 50% osaluse Ekspress Grupis, mille ta oli paar aastat tagasi neile müünud. Pretsedendituse poolest on tehing võrreldav näiteks Hansapanga aktsiate tagasiostuga Jüri Mõisa ja Hannes Tamjärve poolt, mida ei tohiks ju kunagi juhtuda.
    Hansapanga juht Indrek Neivelt on öelnud, et Eestis on konkurentsitult parim äriidee panna ettevõte püsti ja müüa see välisinvestorile. Hans Luik talitas risti vastupidi. Ta ostis ise välisinvestorilt ettevõtte välja. Ja veel kellelt. Bonnierite perekonnalt, kellel on ülitugev ambitsioon laiendada oma äriimpeeriumi kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Bonnier Grupp ostnud kokku või suurendanud oma osalust kümnetes meediaettevõtetes. Me ei olnud aastaid kuulnud, et Bonnier oma osalust müüks. Kuidas on see võimalik?
    Vastuse leidmiseks tuleb teada, mis mees on Hans H. Luik.
    Viisteist aastat tagasi hea sulega kultuuriajakirjanik. Täna vaieldamatult respekteeritud ärieliidi liige. Sinna vahele mahub Eesti Ekspressi asutamine 1989. aastal. Paar aastat hiljem teeb Luik lõpliku valiku äri ja ajakirjanduse vahel ning sukeldub suurde ärisse. Ta osaleb reklaamiagentuuride loomises, käivitab infokataloogi Ekspress Hotline, proovib teha äri mitmes valdkonnas, kuni puhastusteenuste osutamiseni.
    Luige osalusega firmade vastu on korduvalt huvi tundnud ka maksuamet, kuid Luik ise on konkreetsetest süüdistustest pääsenud. Vaatamata mitmekesisele ja värvikale tegevusele seostatakse Luike peamiselt ikkagi Eesti Ekspressiga, mille tähtsust Eesti ajakirjanduses on tänagi raske hinnata. Teisalt on Ekspress juba asutamisest peale edukas kasumit tootev äriprojekt. Luige au ja uhkus.
    1995. aastal organiseerib Luik rivaalitsevate ajalehtede ? Päevaleht, Eesti Sõnumid, Hommikuleht ? liitmise Eesti Päevaleheks, millega ühtlasi tegi Luik ninanipsu Soome meediahiiglasele Sanoma OY. Sisuliselt tõsteti soomlased paari äritehingu käigus Eesti Sõnumite aktsiatest välja. Kuuldavasti võttis see soomlastelt tükiks ajaks isu välisinvesteeringute peale mõeldagi. Luik aga oli omandanud 50% Eesti Päevalehe aktsiatest ja saanud mõjukaimaks kodumaiseks meediamagnaadiks.
    Luige arvukad äripartnerid Eestis on Hansu iseloomustamisel ettevaatlikud. Paljudele meenub aga mõni episood, kus Luik on neil naha üle kõrvade tõmmanud. Samas ei tihata sellest avalikult rääkida. Üks tuntud keskmise mastaabi ettevõtja väitis mulle, et tal on kindlad tõendeid Luige valguskartvast tehingust. Andsin mõista, et see oleks maiuspala ka Äripäeva lugejatele. Mille peale ärijuht ohkas ja ütles: ?Niikaua, kui minul on soovi Eestis äri teha, ei saa ma lubada Hans H. Luigega tülliminekut.? Mees ajab oma äri edasi ja Luigega tüli ei nori.
    Imposantse olekuga, sageli mootorrattaga demonstratiivselt ringisõitev või Pärnus Ammende villas oma elitaarset maja tutvustav Hans H. Luik on paljudele iidoliks, kelle sarnaseks ihaldatakse ise saada. Legendid Luige pöörastest tempudest mõnel seltskondlikul koosviibimisel lisavad välist sära.
    Sellise Ostap Benderi imago tõttu võib ta endale ka äris lubada tempe, mis teiste puhul arvesse ei tule. Avalik arvamus on Luike soosinud ning pärast viimast tehingut on tema ümber kerkimas suisa kangelase oreool.
    Bonnier Grupi president Bengt Braun teadis enne ostulepingu sõlmimist 1998. aastal kindlasti, kuidas Luik oli Sanoma OÜ-l naha üle kõrvade tõmmanud. Ilmselt oldi kursis ka Luige kui ohtliku äripartneri reputatsiooniga. Samas usuti Bonnieri poolt läbiproovitud skeemi. Tehingu sõlmisel jäetakse tavaliselt vähemosalus kohalikule investorile ja kirjutatakse lepingusse punkt, mis kohustub vähemusosanikul aktsiad müüma. Näiteks Äripäeva asutasid 51% osalusega Bonnierid ja 49% osalusega Ülo Pärnitsa poolt juhitud Mainor. Hiljem ostis kontsern Pärnitsalt tema osaluse umbes 50 miljoni krooniga välja.
    Nüüd aga esimene üllatus. Luigelt osteti Ekspress Grupis vaid 50protsendiline osalus. Samas olid asjatundjad veendunud, et lepingus oli siiski punkt, mis sunniks kaasomanikku tulevikus osalusest loobuma. Nagu tänaseks selgus, oli selline punkt lepingus tõesti olemas. Kuid kõigi hämmastuseks kasutas selle ära hoopis Luik ise.
    Tagasiostule eelnesid pikad läbirääkimised, kus Luik ei tahtnud nõustuda pakutud hinnaga. Järgnes Bonnieri-poolne jõuvõte ? määrati kindlaks 50% osaluse hind ja kuupäev, millal see raha Luige kontole kanda. Luigele jäeti teoreetiline vastuvõimalus tasuda enne kella kukkumist samasugune summa Bonnieri kontole.
    Ja siis saabub tõeline üllatus. Viimasel hetkel õnnestub Luigel laenata nõutud summa, umbes 60?80 miljonit krooni Ühispangast ning veenda Hansapanka loobuma Bonnieri garantiist ühele ettevõttele antud laenule.
    Luik ongi täies säras taastanud meediaomaniku oreooli. Ta oli sõlminud endale soodsa lepingu, ta osutus Bonnieri jaoks äärmiselt tülikaks läbirääkijaks ning ta kasutas 100% ära õhkõrna võimaluse. Objektiivselt aitas siin kaasa sel aastal Skandinaavia ajalehti tabanud reklaamikäivete järsk langus, mis arusaadavalt on teinud Bonnieri ettevaatlikuks uute investeeringute suhtes. Tülikast Luigest vabanemine võis olla teatud kergendus.
    Ei usu, et sellega on Luige seiklused lõppenud. Edasi on magnaadil kolm võimalust. Esiteks võib Luik nüüd tõesti üritada arendada oma ettevõtteid ise. Peamine väljakutse oleks sellisel juhul Eesti Päevalehe positsiooni tugevdamine ja seda saab teha vaid Schibstedi lipulaeva Postimehe arvelt. Teine võimalus oleks müüa Ekspress Grupp kas täielikult või osaliselt selle samale Schibstedile. Sisuliselt võib see tähendada Eesti Päevalehe sulgemist ja tema lugejaskonna liitmist Postimehega. Kolmas võimalus oleks taas kord leida raja tagant, aga miks mitte ka kodust mõni optimistlik investor ja jätta ta mõne aja pärast elegantselt lõhkise küna ette.
    Igatahes jagub Eesti meediaturule põnevust kuhjaga ja sogases veest kalapüüdmine on olnud Luige tugev külg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.