Hans H. Luik ? pretsedenditu tehing

Meediaärimees Hans H. Luik sai lõppeval aastal hakkama ärimaailmas tavatu teoga ? ta ostis Skandinaavia suurimalt kirjastuskontsernilt Bonnier tagasi 50% osaluse Ekspress Grupis, mille ta oli paar aastat tagasi neile müünud. Pretsedendituse poolest on tehing võrreldav näiteks Hansapanga aktsiate tagasiostuga Jüri Mõisa ja Hannes Tamjärve poolt, mida ei tohiks ju kunagi juhtuda.

Hansapanga juht Indrek Neivelt on öelnud, et Eestis on konkurentsitult parim äriidee panna ettevõte püsti ja müüa see välisinvestorile. Hans Luik talitas risti vastupidi. Ta ostis ise välisinvestorilt ettevõtte välja. Ja veel kellelt. Bonnierite perekonnalt, kellel on ülitugev ambitsioon laiendada oma äriimpeeriumi kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Bonnier Grupp ostnud kokku või suurendanud oma osalust kümnetes meediaettevõtetes. Me ei olnud aastaid kuulnud, et Bonnier oma osalust müüks. Kuidas on see võimalik?

Vastuse leidmiseks tuleb teada, mis mees on Hans H. Luik.

Tagasiostule eelnesid pikad läbirääkimised, kus Luik ei tahtnud nõustuda pakutud hinnaga. Järgnes Bonnieri-poolne jõuvõte ? määrati kindlaks 50% osaluse hind ja kuupäev, millal see raha Luige kontole kanda. Luigele jäeti teoreetiline vastuvõimalus tasuda enne kella kukkumist samasugune summa Bonnieri kontole.

Ja siis saabub tõeline üllatus. Viimasel hetkel õnnestub Luigel laenata nõutud summa, umbes 60?80 miljonit krooni Ühispangast ning veenda Hansapanka loobuma Bonnieri garantiist ühele ettevõttele antud laenule.

Luik ongi täies säras taastanud meediaomaniku oreooli. Ta oli sõlminud endale soodsa lepingu, ta osutus Bonnieri jaoks äärmiselt tülikaks läbirääkijaks ning ta kasutas 100% ära õhkõrna võimaluse. Objektiivselt aitas siin kaasa sel aastal Skandinaavia ajalehti tabanud reklaamikäivete järsk langus, mis arusaadavalt on teinud Bonnieri ettevaatlikuks uute investeeringute suhtes. Tülikast Luigest vabanemine võis olla teatud kergendus.

Ei usu, et sellega on Luige seiklused lõppenud. Edasi on magnaadil kolm võimalust. Esiteks võib Luik nüüd tõesti üritada arendada oma ettevõtteid ise. Peamine väljakutse oleks sellisel juhul Eesti Päevalehe positsiooni tugevdamine ja seda saab teha vaid Schibstedi lipulaeva Postimehe arvelt. Teine võimalus oleks müüa Ekspress Grupp kas täielikult või osaliselt selle samale Schibstedile. Sisuliselt võib see tähendada Eesti Päevalehe sulgemist ja tema lugejaskonna liitmist Postimehega. Kolmas võimalus oleks taas kord leida raja tagant, aga miks mitte ka kodust mõni optimistlik investor ja jätta ta mõne aja pärast elegantselt lõhkise küna ette.

Igatahes jagub Eesti meediaturule põnevust kuhjaga ja sogases veest kalapüüdmine on olnud Luige tugev külg.