- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,11%39 829,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,43
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,11%39 829,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroliit jääb endale jalgu
Euroopa integratsiooni on võrreldud jalgrattaga, mis peab kogu aeg edasi sõitma, sest muidu kukuks see ümber. Integratsioon on igiliikuv protsess, mis nõuab pidevalt uusi stiimuleid. Vastasel juhul saab ülekaalu stagnatsioon.
Euro kasutuselevõtt ning ähmaselt terendav ELi laienemine itta peaksid andma vajaliku stiimuli ja suurendama ELi majanduslikku dünaamikat. Aga kui EL laieneb 27 liikmeni, võib selle otsuste tegemise protsess tupikusse jõuda.
Nii paljude liikmete majanduslik heterogeensus koos üksmeelega, mida nõuab kandvate otsuste tegemine sellistes valdkondades nagu maksustamine, eelarve ja fundamentaalsed määrused, tähendab, et otsuste ühisnimetaja muutub aina väiksemaks. Rahvuslikud huvid ja status quo muutuvad veelgi domineerivamaks.
Nende probleemide esilekerkimist nähti juba ammu ette, kuid Nice?i lepinguga ei õnnestunud valitsustevaheliste otsuste vastuvõtmise meetodeid Euroopa nõukogus parandada. Suurenenud liikmeskonnaga liigub EL suurema üksmeele suunas, mis muudab otsuste tegemise raskemaks ja suurendab liikmete blokikoalitsioonide tõenäosust.
Niisiis, kuna laienemine läheneb, seisab EL teelahkmel. Stagnatsiooni vältimiseks peab EL keskenduma olulisele ühises institutsionaalses raamistikus ja lubama rohkem mitmekesisust laienenud liidus või siis välja töötama institutsionaalsed abinõud, mis nihutavad täiendava osa rahvuslikust suveräänsusest liidu tasandile.
Loomulikult vajavad poliitiline liit ja ühisturg ühtset soovituslikku raamistikku suuremate moonutuste vältimiseks konkurentsis. Kuid suurenenud heterogeensus 27 riigi liidus nõuab paindlikumat institutsionaalset raamistikku. Siin peaks olema reegliks pidada midagi oluliseks üksnes siis, kui EL nelja vabadust ? kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist ? ilma sellise määramiseta tõsiselt kahjustatakse. Seda lähenemisviisi järgides tuleb enne itta laienemist muuta EL struktuuri- ja regionaalfonde, sest pärast laienemist võivad uued Ida-Euroopa liikmed luua blokeeriva vähemuse. Põllumajanduspoliitika tuleks hindade subsideerimiselt üle viia tulude ümberjaotamisele, nii et need ümberjaotused muutuksid rahvuslikeks kohustusteks, mitte ELi omadeks.
Pealegi ei ole sotsiaalne liit ehk Euroopa ühine tervise-, töötus- ja pensionikindlustus- ning sotsiaalabisüsteem teostatav. Seega ei saa seda EL jaoks oluliseks pidada. Riikliku vahelesegamise vähendamisse tööturul tuleb samuti suhtuda kui rahvuslikku kohustusse.
Põhialustele keskendumise alternatiiviks on rahvusliku suveräänsuse loovutamine EL tasandile. Euroopa parlamendile tuleb anda suurem sõnaõigus. Kui midagi sellist juhtub, tuleb välja töötada konstitutsioonitaoline kokkulepe.
Teekond konstitutsioonitaolise leppeni on raske ja keeruline. See nõuab sarnaseid arutelusid nagu USA loomise ajal välja antud perioodilises väljaandes ?Federalist Papers?. Euroopa puhul nõuab konstitutsiooniline raamistik isegi veel föderaalsemat struktuuri, kui kehtestati Ameerikas.
Rahvusliku suveräänsuse piiramine tähendab maksustamisõiguse, kulutamisõiguse ja eelarveõiguse Euroopa tasandile üle viimist. See tähendab, et üleeuroopalist institutsiooni nagu Euroopa parlament volitatakse otsustama maksuliiki, maksubaasi ja maksumäära üksiku maksumaksja jaoks. Euroopa parlament peab olema võimeline otsustama, et ühes riigis kogutud maksud kulutatakse teises riigis.
Kuid ettevalmistus rahvusliku suveräänsuse loovutamiseks Euroopa Liidule varieerub liikmesriigiti. On raske ette kujutada, kuidas rahvusliku suveräänsuse loovutamisprotsess järgmise kahekümne aasta jooksul välja näeb. Siiski on see kindlasti üks tee praegu terendavast institutsionaalsest blokaadist jagusaamiseks.
© Project Syndicate
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele