• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,49%39 790,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,49%39 790,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 15.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Konkurents Eesti ja Euroopa elektriturul

ELi poliitikud näevad probleemi ses, et konkurents vähendab energiatootjate tulu. Uuringud näitavad, et konkurentsis tekkinud kõrgem tööviljakus on kasulik kogu ühiskonnale. Nii eri riikide kui kogu ELi seadusandlus peab tähelepanu suunama tarbijale.
Kui elektriturg on vaba, on ilmne, et tegemist on väärtuse loomise ahela eri osadega, milleks on tootmine, võrgud ja energiamüük. Tootmise ja energiamüügi võib usaldada turu reguleerida. Võrgud on monopoolsed ja neid tuleb kuidagi reguleerida. Kui seda teha tarbija seisukohast lähtudes, peab eesmärk olema tõhusus. Tarbijat huvitab madal hind, hea kvaliteet ja teenindus.
Vattenfall AB Europe?i jaotusvõrkude direktor Gunnar Lundberg (ÄP 24.03.1999)

Artikkel jätkub pärast reklaami

___________________________________________
Kui järk-järgult suurendame nende tarbijate ja tootjate hulka, kel on õigus osaleda elektriturul, suurendame sellega ka elektrienergia vabaturu ulatust. Enamik Euroopa arenenud riike, mitmed riigid Ameerikas jm on seda teed läinud ning paljudes teistes on see laialdaselt arutusel või protsess käivitamisel. Kui aga konkurentsi tingimusi oma ?osava tegutsemisega? vaid maha surume, siis võib see saada tõsiseks piduriks ELiga liitumise protsessis ning meie mainet tõsiselt kahjustada.
Monopoolse süsteemi tugevdamisega võiksime saada vaid lühiajalist tulu loomata eeldusi efektiivseks toimimiseks tulevikus.
ASi Estivo juhataja Aarne Leisalu (ÄP 29.05.2000)
___________________________________________
ELis on vastu võetud otsus avada aastaks 2003 liikmesriikide elektri siseturg vähemalt 35 ulatuses. Praegu on aga läbiarutamisel otsus kiirendada seda protsessi ja avada elektriturud täielikult juba aastaks 2004. See peaks looma eeldused ühtse, kogu ELi hõlmava elektrituru tekkeks.
Energiafirmad on sellistele muutustele reageerinud omamoodi: energiaäri muutub üha globaalsemaks. Riiklikest monopolidest on laienemiste, liitumiste ja ülesostmiste kaudu saanud suured rahvusvahelised kontsernid, mis hetkel võitlevad omavahel tuliselt turupositsioonide pärast. Seetõttu on elektriturgude avanemisel elektri hinnad alguses drastiliselt alanenud. Kui turg stabiliseerub, hakatakse võtma kasumit.
Eesti Energia energiakaubanduse direktor Einari Kisel (ÄP 02.10.2000)

Artikkel jätkub pärast reklaami

___________________________________________
Kui eesti rahvas tunnetab, et põlevkivi on rahvuslik rikkus ja sellest tuleb elektrit edasi toota, siis selle eest me ka seisame ja tõenäoliselt selle ka saavutame. Kui tahame põlevkivisektorit säilitada, peab meil olema ka võimalus piirata importi.
Loogika ütleb, et kuni meil on vaja säilitada põlevkivikompleksi mingis mahus ja me ei taha Ida-Virumaa inimesi tänavale paisata, siis peaksime põlevkivielektri tootmist jätkama. Küsimus on, kas põlevkivielekter on ka konkurentsivõimeline. Meie positsiooniks on seni olnud, et tahame saada teatud aastateks vabad käed elektri impordi piiramises.
Eesti pealäbirääkija ühinemiskõnelustel Euroopa Liiduga Alar Streimann(Postimees 11.01.2002)

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele