• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,17
  • 23.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prügila Jõelähtmele ei sobi

Keskkonnale ohutu prügila rajamine on muutunud üheks tänapäeva oluliseks vajaduseks. Euroopa Liidus 1999. a vastu võetud direktiiv (1999/31/EC) seab ranged nõuded prügilate rajamiseks ja tähtajad bioloogiliselt laguneva prügi koguste vähendamiseks. Direktiivi kohaselt tuleb prügila põhi katta paksema kui 0,5 m isolatsioonikihiga, seejuures nõrgvee imbumine põhjavette on lubatud kiirusega 0,000.000.001 m/s.
Eeskirjade kohaselt rajatud prügila tegelik ohutus selgub aga alles selle kasutamise kestel. Inglismaal teostatud uuringud näitasid, et 45 prügilatest nõrgub vesi välja kiirusega 0,0001 m/s ehk 100 000 korda lubatust kiiremini.
Selline on praktika, mille põhjuseks peetakse isolatsioonikihi kuivamist ning pragunemist ladustatud massis toimuvate bioloogiliste ja keemiliste protsesside toimel.
Kui Jõelähtme prügila vastaks kogu aastatepikkuse ekspluatatsiooni vältel ja ka konserveerimise järel kõigile europrügila nõuetele, oleks põhjavette imbuva toksilise nõrgvee kogus kuni 21 444 m3 aastas. Inglismaa näitel võib aasta jooksul pinnasesse imbuva nõrgvee kogus olla 10 või isegi 100000 korda suurem.
Prügilatest lähtuva reostusohu reaalne hindamine on oluliselt tugevdanud ELi keskkonnakomisjoni seisukohti. Orgaanilise aine lagunemisel tekib hulgaliselt metaangaasi, millest heal juhul vaid pool suudetakse kokku koguda.
Metaangaasi moodustumisele eelneb aga orgaaniliste hapete teke, mis leotavad prügila massist välja raskmetalle. See orgaaniliste hapete omadus teeb prügila rajamise Jõelähtmele ebasobivamaks kohaks Tallinna ümbruses.
Erinevail andmeil on Maardu fosforiidikaevanduse puistangutesse jäänud diktüoneemakilda uraanisisaldus 39?44 g/t. Arvestades, et peenestunud diktüoneemakilta on fosforiidikarjäärides 70 mln t, saab neist andmeist välja arvestada, et Maardu karjääride puistangutes on 2730?3080 t piires uraani, mille toksiline ohtlikkus on oluliselt suurem kui radioaktiivne.
Mõnda ohtlikku raskmetalli on diktüoneemakildas isegi enam kui uraani ? vanaadiumi 681g/t ja pliid ca 100g/t (kokku vastavalt 47670 ja 7000 t).
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseeris Eesti 19. aprillil 1995. Konventsiooni mõistes on ohtlik aine igasugune kahjulik aine, mis oma omaduste tõttu on püsiv, toksiline ja võimeline bioakumuleeruma. Maardu karjääride puistangud sisaldavad just selliseid aineid.
Diktüoneemakilda toksiliste komponentide tõttu ei saa kuidagi nõustuda, et Jõelähtmele planeeritav prügila vastaks ELi direktiividele. Pigem vastupidi. Maardu karjääride puistanguid tuleb klassifitseerida ohtlike jäätmetena, seega tuleb jälgida ohtlike jäätmete segamist mitteohtlikega keelavat direktiivi (91/689/EEC).
Jõelähtme prügilas on plaanitud nõrgvee juhtimine Tallinna reoveepuhastusjaama, kuid radioaktiivsete elementide ja raskmetallide sisaldus tooks kaasa puhastusjaamas tekkivate tuhandeis tonnides moodustuvate setete sekundaarse reostuse.
Taolisi setteid ei tohi laotada põldudele ja haljasaladele, ladestada prügilasse ning nende lõppkäitlus on töötajate tervist kahjustav. Pealegi kujutab prügila nõrgvee juhtimine linna reoveekollektorisse toksilise aine piirkontsentratsiooni alandamist lahjendusmeetodil, mis on keelatud (HELCOM konventsiooni Lisa III, Osa 1, Regulatsioon 2.4).
Maardu karjääride puistangud kujutavad endast radioaktiivset ainest ja raskmetalle sisaldavat ohtlikku jäädet, mille vahele, alla ega peale ei luba ELi direktiiv 1999/31/EC matta mitteohtlikku linnaprügi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele