Eesti euroinfokeskuste aastakokkuvõtte kohaselt kasvas mullu inimeste huvi euroinfo vastu võrreldes 2000. aastaga ligi kahekordselt.
Euroopa Komisjoni Delegatsiooni Eestis Euroopa Liidu Infokeskuse juhataja Helina Lokotari sõnul on infopäringute arv pidevalt suurenenud ning küsimused muutunud järjest asjatundlikumaks ja detailsemaks.
Suurim nõudlus on Euroopa Liidu ja Eesti suhteid puudutava info järele, järgnevad päringud Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktide ning euroliidu abiprogrammide kohta.
Aktiivsemad küsijad on üliõpilased ja riigiteenistujad, üha enam ka eraettevõtjad. 2001. aastal vastas Euroopa Liidu Infokeskus keskmiselt 24 küsimusele päevas, kokku esitati infokeskusele mullu 4662 päringut ja keskust külastas 2017 inimest.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Euroinfo Keskuse juhataja Tiit Romuluse sõnul pöörduvad nende poole eelkõige ettevõtjad sooviga leida endale Euroopast äri- või koostööpartner, samuti tuntakse huvi Euroopa Liidu seadusandluse, koostööprogrammide ja finantseerimis-võimaluste ning viimasel ajal ka
euroraha vastu.
?Meie keskus ongi eelkõige ettevõtjakeskne, peamiseks sihtgrupiks on Kaubandus-Tööstuskoja üle 3000 liikme,? kommenteeris Romulus. Ta lisas, et vajalikku infot jagatakse siiski ka teistele küsijatele. Mullu sai Kaubandus-Tööstuskoja Euroinfo Keskus kokku 6500 infopäringut.
Ennekõike ettevõtjate teenindamisele keskendub ka Narva Ärinõuandla Euroinfo Keksus, mis juhataja Anne Veevo andmetel sai eelmisel aastal kokku 825 päringut.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.