- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kulude kokkuhoid sunnib Eestist lahkuma?
Maailmamajanduse jahenemisega kohanemiseks ja tulude kasvu tagamiseks peaksid Eesti ettevõtjad osa oma tootmisest viima üle madalamate kuludega piirkondadesse, soovitas investeerimispanga Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu (vt. Osa tootmist tuleb Eestist viia teistesse riikidesse ÄP 08.02.2002).
Äripäeva arvates võib tootmise üleviimine madalamate tööjõukuludega riikidesse osutuda paljudele eksportööridele möödapääsmatuks, et tihenevas konkurentsis turul püsima jääda.
Praegu ei ole tootmise üleviimine veel aktuaalne. Palgatase on võrreldes meie peamiste eksporditurgudega madal. See on aga lühiajaline eelis. Eestis on tööjõukulud kasvanud nominaalsest majanduskasvust kiiremini. Tõenäoliselt jätkub selline areng veel mitmel aastal.
Hansabank Marketsi analüüsiosakonna juhataja Urmas Rieli väitel tõusevad Eesti liitumisel euroliiduga esimestel aastatel kiiremini lihttööliste palgad, sest neil on kergem ELi tööjõuturul läbi lüüa. See tõstab Eestis lihttööliste palgataset ja lööb allhanget tegevaid ettevõtjaid. Teisalt vaevab Eesti ettevõtjaid oskustööliste puudus, mis sunnib osa tootmist Eestist ära viima.
Riigi huvi peab olema tootmise üleviimise trendi pidurdada, sest see tekitab pingeid tööjõuturul ja pärsib väikeettevõtluse arengut. Majandusteadlaste Keith Cowlingi ja Philip R. Tomlinsoni hinnangul on Jaapani pikaajalise majandusseisaku üheks põhjuseks tootmise ? eeskätt allhangete ? liikumine välismaale. Selle tagajärjel on suurenenud tööpuudus ja kukkunud väikefirmade kasumimarginaalid.
Eestis on tootmise üleviimise pidurdamise üheks võimaluseks immigratsioonipoliitika liberaliseerimine. Me uhkustame oma lihtsa maksusüsteemiga ja madala maksukoormusega ning peame Eestit välisinvestorite suhtes sõbralikuks riigiks. Tegelikkus on aga teistsugune. Eesti eduka arengu foorumil juhtis EBS Grupi president Madis Habakuk tähelepanu Eesti ettevõtluskeskkonna ebakõlale ? Eesti riik on konkurentsivõimelt 49 arenenuma riigi hulgas 22. kohal, kuid oskustööjõu poolest eelviimasel ja immigratsioonipoliitikas viimasel kohal. Me kutsume Eestisse investoreid, aga ei suuda neile pakkuda tööjõudu ega luba vajalikku tööjõudu ka importida. Kui olukord ei muutu, siis osutub paljudele ettevõtjatele tootmise Eestist äraviimine möödapääsmatuks.
Maripuu hinnangul on tootmise üleviimine madalama tööjõukuluga riikidesse ja investeerimine lisandväärtust suurendavasse tehnoloogiasse mõistlik ja läbiproovitud lahendus tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Seni on Eesti ettevõtjad seda vähe kasutanud. Samas on see üks võimalus tulude suurendamiseks.
Hea näide on Eesti õmblustööstusettevõtted. 20 Baltika märgi all müüdavast toodangust ostab Baltika allhankijatelt nii Eestist kui ka Aasiast. Baltika omatoodang annab 80 ettevõtte käibest, kuid on vaid 51 toodangust. Allhanke sisseostmine võimaldab Baltikal keskenduda kaubamärkide ning jaemüügivõrgustiku arendamisele ja sellesse investeerida.
Edu saavutamiseks peavad ettevõtjad otsima tootmiseks odavamaid piirkondi. Riik aga peab muutma ettevõtluskeskkonna selliseks, et ettevõtjal pole kasulik oma tootmist Eestist ära viia.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele