Kulude kokkuhoid sunnib Eestist lahkuma?

Hansabank Marketsi analüüsiosakonna juhataja Urmas Rieli väitel tõusevad Eesti liitumisel euroliiduga esimestel aastatel kiiremini lihttööliste palgad, sest neil on kergem ELi tööjõuturul läbi lüüa. See tõstab Eestis lihttööliste palgataset ja lööb allhanget tegevaid ettevõtjaid. Teisalt vaevab Eesti ettevõtjaid oskustööliste puudus, mis sunnib osa tootmist Eestist ära viima.

Riigi huvi peab olema tootmise üleviimise trendi pidurdada, sest see tekitab pingeid tööjõuturul ja pärsib väikeettevõtluse arengut. Majandusteadlaste Keith Cowlingi ja Philip R. Tomlinsoni hinnangul on Jaapani pikaajalise majandusseisaku üheks põhjuseks tootmise ? eeskätt allhangete ? liikumine välismaale. Selle tagajärjel on suurenenud tööpuudus ja kukkunud väikefirmade kasumimarginaalid.

Eestis on tootmise üleviimise pidurdamise üheks võimaluseks immigratsioonipoliitika liberaliseerimine. Me uhkustame oma lihtsa maksusüsteemiga ja madala maksukoormusega ning peame Eestit välisinvestorite suhtes sõbralikuks riigiks. Tegelikkus on aga teistsugune. Eesti eduka arengu foorumil juhtis EBS Grupi president Madis Habakuk tähelepanu Eesti ettevõtluskeskkonna ebakõlale ? Eesti riik on konkurentsivõimelt 49 arenenuma riigi hulgas 22. kohal, kuid oskustööjõu poolest eelviimasel ja immigratsioonipoliitikas viimasel kohal. Me kutsume Eestisse investoreid, aga ei suuda neile pakkuda tööjõudu ega luba vajalikku tööjõudu ka importida. Kui olukord ei muutu, siis osutub paljudele ettevõtjatele tootmise Eestist äraviimine möödapääsmatuks.

Maripuu hinnangul on tootmise üleviimine madalama tööjõukuluga riikidesse ja investeerimine lisandväärtust suurendavasse tehnoloogiasse mõistlik ja läbiproovitud lahendus tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Seni on Eesti ettevõtjad seda vähe kasutanud. Samas on see üks võimalus tulude suurendamiseks.

Hea näide on Eesti õmblustööstusettevõtted. 20 Baltika märgi all müüdavast toodangust ostab Baltika allhankijatelt nii Eestist kui ka Aasiast. Baltika omatoodang annab 80 ettevõtte käibest, kuid on vaid 51 toodangust. Allhanke sisseostmine võimaldab Baltikal keskenduda kaubamärkide ning jaemüügivõrgustiku arendamisele ja sellesse investeerida.

Edu saavutamiseks peavad ettevõtjad otsima tootmiseks odavamaid piirkondi. Riik aga peab muutma ettevõtluskeskkonna selliseks, et ettevõtjal pole kasulik oma tootmist Eestist ära viia.