Seega, kui inimesed harjuvad korruptsiooniga, ei oska nad seda ausatest tegevustest enam eristada. Omajagu hämmastav on see, et enamik vastajaist leidis, et korruptsioon on levinud eelkõige poliitikute ja riigiametnike seas. Erasektori osa oli väike.
Eks ta selline tüüpiliseks kujunev pime veendumus ole, et kõik ametnikud ja poliitikud on korrumpeerunud. See veendumus on ebaõiglane. Vettpidavam on nende küsitletute arvamus, kes korruptsiooni isiklikult kogenud on ? neist pea 20 leidis, et korruptsioon on levinud ka ärimeeste hulgas. Korruptsioonil on kaks poolt, ja teine pool on ettevõtja või eraisik.
Altkäemaksu ei saa võtta, kui seda ei pakuta. Ahvatlus on mõlemal poolel ? üks saab raha, teine nt soodsa lepingu või tellimuse.
Äripäevale on teada ka üks juhtum, kui maamõõdufirma ei suutnud tähtaegadest kinni pidada. Kui klient talt lepingus fikseeritud viivist nõudis, anti mõista, et viivise maksmise puhul võivad tema dokumendid kinnistusametisse toppama jääda. Klient loobus viivise nõudmisest, sest kinnistusprotsessi venimine oleks talle kallimaks läinud. Sundseis.
Saar Polli juhi Andrus Saare sõnul näitab uuring, et inimesed hakkavad leppima paratamatusega, et korruptsioon levib ega kao kuskile. Siiski saab olukorda parandada. Tahtmata oma saba kergitada, tuleb tunnistada, et jätkuvalt on siin suur roll ajakirjandusel.
Suuresti tänu meediale on mõned nn korruptsiooniaugud kinni ? juhilubade ostmine ARKist, tõendite kiirem saamine äriregistrist, loodetavasti ka integratsiooniraha jagamine omadele poistele Tallinnas.
Korruptsiooni vähendamisele saavad kaasa aidata ettevõtjad, loobudes andmast pistist oma eesmärkide saavutamiseks. Riigisektor aga peab vähendama bürokraatiat ? kulub vähem maksumaksja raha ning ka ettevõtjail kulub vähem aega ja energiat oma äri ajamiseks. Fataalse leppimise asemel resoluutselt tegutsedes saab korruptsiooni ka tegelikult vähendada. Miinimumini.