Malle Eenmaa nõustab kaasvange

Väljastpoolt on Harku naistevangla üsna hirmuäratav. Kahe raudtrellitatud ukse vahel tuleb kõigepealt veerand tundi oodata, kuni saabub vene keelt kõnelev naisvalvur, kes küsib kaks korda külastatava nime ja helistab kuhu vaja. Mobiiltelefon ja juhiload hoiule antud, juhatab vastukutsutud sotsiaaltöötaja ajakirjaniku erandkorras (direktori loal) tsooni sisse. Tavaliselt toimub kohtumine väravahoones asuvas külalistoas, kuhu kinnipeetav valvuri saatel kohale tuuakse.

?Kihvt naine, meil pole talle ühtki etteheidet,? ütleb sotsiaaltöötaja Liidia Malle Eenmaa kohta ja lisab sosistades, et tema küll ei usu, et ekspankur milleski süüdi on. Seda ei usu endiselt ka vangla kabelis ootav kinnipeetav, kellele sotsiaaltöötaja pidi, nagu kord ette näeb, ümberkasvamise plaani koostama. Endine pangaproua on koduselt riides, juuksed kenasti soengusse sätitud ja silmad tagasihoidlikult värvitud. Sõbralik ja naeratav nagu ikka. Ei jälgegi läbielatust ega ümbruse laastavast mõjust.

Ühiselamus kohtab muidugi igasuguseid naisi. Enamik neist on noored ja tugevasti meigitud venelannad. 140 kinnipeetavast on eestlannasid kõigest 20 ja need hoiavad omavahel kokku. Eenmaal on head suhted tekkinud teise avalikkuse tähelepanu alla sattunud karistatu Lea Niinepuuga, kes korraks kiikab sisse ka tema toa ukse vahelt. Kuidas küll suudab vanglaeluga kohaneda nii kena ja õrn lilleke, tahaks seepeale küsida. ?Ega tal kerge ole,? lausub selle peale Eenmaa. Koos käivad kaks ülejäänud kontingendist erinevat naist ka spordisaalis.

Malle Eenmaa jagab aasta algusest kambrit 15aastase neiuga, keda aitab nii õpingutes kui ka elust õigete arusaamade kujundamisel, on selles sotsiaaltöötajale suureks toeks. Ta on nõu andnud teistelegi kinnipeetavatele, tihtipeale on tal tulnud selleks ka oma erialaseid teadmisi kasutada. Näiteks on küsitud, kuidas avada pangas arvet või võtta laenu korteri ostmiseks. Kord aitas ta ühel naisel koguni vabanemise puhuks äriplaani koostada. Lisaks õpetab venelannadele eesti keelt.

?Siin on palju neid, kes otsivad õiget teed ja tahavad õppida, aga osa on olnud siin niikaua, et on kontakti reaalse eluga kaotanud,? räägib ta.

Eenmaa kinnitab, et tal pole oma vanglasoleku kolme kuu jooksul olnud ainsatki probleemi ei kaasvangidega ega siinsete töötajatega. Kui Rootsi telemehed teda filmimas käisid, astusid kaks vene tütarlast ligi ja küsisid, et kas tõesti ei saa teha midagi, et Malle välja pääseks. Aastatega kogutud elukogemus aitas ilusa eluga harjunud pangajuhil vanglaeluga kiiresti kohaneda. ?Ma ei torgi kedagi ega ole ka ülearu uudishimulik,? sõnastab ta ellujäämise saladuse. Samas tunnistab naine, et on siin kuulnud selliseid venekeelseid sõnu, millest varem aimugi polnud. Kõige ebameeldivam on endiste narkomaanide seltskond, sest ehkki nad on vanglas nii-öelda kuival, ei kao vanad käitumisharjumused kuhugi.

Kohe esimestel päevadel tegi Malle teistele vangidele selgeks, et tema suitsu ei laena. ?Ütlesin, et teil pole mulle neid sigarette, mida mina tõmban, nagunii tagasi anda ja nad rohkem ei küsinudki,? selgitab ta. Raha norima pole seni aga keegi tulnud.

Harku vanglas käib remont ja see tuba, kus nüüd Eenmaa elab, on äsja remonditud. Enam-vähem korralikult möbleeritud ruumis on laual maitsekas lina ja akna ees nägusad kardinad. Mõnel naisel pole koduski nii ilus. Kuid samas koridoris on ka 8?12 inimesele mõeldud kahekordsete naridega kambreid. Tapmise eest määratud kaheksast aastast kolm ära istunud 28aastane Kaia (nimi muudetud) on lahkelt nõus oma elamist näitama. Naised on oma voodist ja väikesest kapikesest koosnevad pesad uskumatult mugavaks teinud. Keset tuba ripub nööril pesu ja kass kõnnib koduselt ringi. Kaia lõpetab sel aastal keskkooli ja teeb plaane ülikooli astumiseks, Malle Eenmaa julgustab teda edasi pürgima.

Ise sisustab kuulus vang oma päevi lugemise ja kirjutamisega. Vangla töökojas firmariietelt silte eemaldamas või ühekordseid nõusid pakkimas ta ei käi. Tööd ei jätkugi kõigile kinnipeetuile. Jaanuaris leidis ASi Eesti Vanglatööstus tsehhis rakendust 73 naist 140st. Kuuteenistus kõigub 59 kroonist 2700 kroonini. Raha eest saab osta vanglapoest maiustusi ja tellida kosmeetikatarbeid.

Kinnipeetud võivad vangla territooriumil vabalt ringi liikuda, korraliku käitumise korral saab kahe nädala tagant pika, kuni kolm ööpäeva kestva kohtumise, aastas on võimalik saada ka 21 päeva puhkust väljaspool vanglamüüre. Kõik see mõjub distsiplineerivalt.

Malle Eenmaa saab kord kahe nädala jooksul kokku oma abikaasa ja kahe tütrega, kes on talle kogu aeg suureks toeks olnud. Ka jõulupühad veetis ta pere seltsis, ehkki kõledate vanglamüüride vahel. Eenmaa võib koju saada kõige varem 7. augustil, mil täitub pool ettenähtud karistusest. Vanglaelu võrdleb ta nõukogudeaegse pioneerilaagriga. Vaid kolm korda päevas toimuvad rivistused ja kõrged okastraadiga ääristatud müürid viitavad sellele, et siin ei ole keegi vabatahtlikult.

Küsimuse peale, kas ta nüüd teab, miks ta vanglas peab olema, muutub muidu nii rahulik naine rahutuks ja raiub nagu rauda: ?Ma tean kindlalt, et ma ei peaks siin olema, sest mul pole kõige väiksematki süüd.? Vastuseid kümnetele miksidele otsib ta filosoofilisest kirjandusest. ?Eesmärk oli panna Eenmaa vangi, et kedagi teist poleks enam tarvis Maapanga pärast karistada,? leiab seni Eesti ainus naissoost pangajuht. ?Ehkki Maapangast on ka tegelikult raha kadunud, ei uuri seda keegi,? lisab ta. Eenmaa teab, et kriminaalkaristus ei mõju hästi edasisele karjäärile, kuid ei tea, kes võiks selle koorma talt ära võtta. Advokaadid koostavad taotlust asja kohtuvigade parandamise korras uuesti läbivaatamiseks. Kummaline, kuid seni pole korruptsioonis süüdi mõistetud Eenmaale esitatud tsiviilnõuet väidetava kahju sissenõudmiseks, ehkki kohtuotsus nägi seda ette.

Vaatamata sellele, et Eenmaa püüab vapra naisena halva mängu juures head nägu teha ja kasutab vanglapäevi enda jaoks võimalikult kasulikult, on ta elu justkui pooleks murtud. Tema loodud konsultatsioonifirma tegevus on peatunud, kodumaja Vinnis tühi, sest abikaasa kolis tütre juurde Tartusse. Pisar silmas, räägib ta oma vanast isast, kes juhtunut kõige raskemini üle elab. Seda kõike ei korva ka tagantjärele õigeksmõistmine, kui see kunagi teoks peaks saama.

Üks Eestis toimuvaga hästi kursis olev kõrge riigiametnik pillas hiljaaegu lause: ?Kui Malle sai poolteist aastat vangistust, siis pidanuks Siim vähemalt neli ja pool saama.? Paljude meelest on kummaline seegi, et Eenmaa kinnipanemine käis tavatult kähku, Andres Bergmanni tegude uurimine kestab aga aastaid.