Õdede jäik palganõue ohustab väikehaiglaid

Õdede läbirääkimispartneri Haiglate Liidu presidendi Urmas Sule sõnul on tööandjate tahe õdede omaga samasuunaline ja läbirääkimispartner peaks olema hoopis haigekassa, sest sellest sõltub rahastamine. Läbirääkimistingimused on tänavu tema hinnangul halvenenud, sest haigekassa tegi eriarstiabi osas 45 miljoni krooni suuruse eelarvekärpe. Sule tõdes, et asja vaadatakse pealinnakeskselt ja liig kõrgete nõudmiste esitamisega kaasneb oht väikehaiglatele.

Tervishoiutöötajate Ametiühingu esinaine Ülle Schmidt leidis, et õdedel võiks olla senisest enam kompromissivalmidust. Tema esindas palgarääkimistel Haiglate Liiduga hooldustöötajaid. ?Meie andsime oma nõudmistes tublisti järele, sest tõdesime, et on vaja kokku leppida,? rääkis ta, soovitades sama ka õdede esindajaile.

Endise Võrumaa haigla ja nüüdse Lõuna-Eesti haigla finantsjuht Külli Raup ütles, et neil on praegu alampalk 15 krooni tunnis ja selle tõstmine tähendaks 70 protsendi suurust palgatõusu ehk 5 miljoni krooni lisaraha leidmist. ?Ehkki õed seda vääriksid, ei suuda me sellist tasu mingil juhul maksta,? tõdes ta.

Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Inna Rahendi leidis, et sobiliku poliitilise otsuse puhul oleks õdede nõudmise rahuldamine täiesti reaalne. Tema sõnul oli selleks aastaks eriarstiabile juurde planeeritud 183 miljonit krooni, õdede alampalga 25 kroonile tõstmiseks oleks vaja aga 42 miljonit kooni lisaraha.

Rahendi sõnul ei vasta jutt sellest, et ta esindab vaid kõrgemapalgaliste Tallinna õdede huvisid, tõele. Ta ütles, et tegi kompromissettepaneku, mille järgi võivad tööandja ja õdede esindused piirkonniti ka teisiti kokku leppida, kuid mingil juhul ei tohiks alampalk langeda alla 20 krooni tunnis. Kogu riigi tasandil on õed tema sõnul nõus järele andma kuni 23 kroonini, kuid mitte enam.