Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul sõnul on näiteks Kiviõli haiglas praegu õdede alampalk 12 krooni tunnis. Õdede miinimumtunnitasu nõudmine on 25 krooni. ?Kuidas on võimalik kahekordistada õdede töötasu olukorras, kus haigekassa lepingumaht väheneb?? küsis ta.
Pärna sõnul kaitseb Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Inna Rahendi palgaläbirääkimistel Tallinna õdede huvisid ega mõtle, milliseid tagajärgi tooks 25kroonise alampalga nõude rahuldamine maakondades. Riikliku lepitaja sõnul on just Rahendi isiklikud ambitsioonid ja kompromissitus viinud meditsiiniõdede palgakõnelused praegusesse ummikseisu.
Kaks aastat tagasi oli eelmise lepitaja ajal võimalik sõlmida alampalga kokkulepe 18 krooni peale tunnis, kuid õdede esindaja polnud sellega nõus. Pärna hinnangul on õed selle ajaga kaotanud esindaja jäikuse tõttu sissetulekutes kümneid tuhandeid kroone.
Õdede läbirääkimispartneri Haiglate Liidu presidendi Urmas Sule sõnul on tööandjate tahe õdede omaga samasuunaline ja läbirääkimispartner peaks olema hoopis haigekassa, sest sellest sõltub rahastamine. Läbirääkimistingimused on tänavu tema hinnangul halvenenud, sest haigekassa tegi eriarstiabi osas 45 miljoni krooni suuruse eelarvekärpe. Sule tõdes, et asja vaadatakse pealinnakeskselt ja liig kõrgete nõudmiste esitamisega kaasneb oht väikehaiglatele.
Tervishoiutöötajate Ametiühingu esinaine Ülle Schmidt leidis, et õdedel võiks olla senisest enam kompromissivalmidust. Tema esindas palgarääkimistel Haiglate Liiduga hooldustöötajaid. ?Meie andsime oma nõudmistes tublisti järele, sest tõdesime, et on vaja kokku leppida,? rääkis ta, soovitades sama ka õdede esindajaile.
Endise Võrumaa haigla ja nüüdse Lõuna-Eesti haigla finantsjuht Külli Raup ütles, et neil on praegu alampalk 15 krooni tunnis ja selle tõstmine tähendaks 70 protsendi suurust palgatõusu ehk 5 miljoni krooni lisaraha leidmist. ?Ehkki õed seda vääriksid, ei suuda me sellist tasu mingil juhul maksta,? tõdes ta.
Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Inna Rahendi leidis, et sobiliku poliitilise otsuse puhul oleks õdede nõudmise rahuldamine täiesti reaalne. Tema sõnul oli selleks aastaks eriarstiabile juurde planeeritud 183 miljonit krooni, õdede alampalga 25 kroonile tõstmiseks oleks vaja aga 42 miljonit kooni lisaraha.
Rahendi sõnul ei vasta jutt sellest, et ta esindab vaid kõrgemapalgaliste Tallinna õdede huvisid, tõele. Ta ütles, et tegi kompromissettepaneku, mille järgi võivad tööandja ja õdede esindused piirkonniti ka teisiti kokku leppida, kuid mingil juhul ei tohiks alampalk langeda alla 20 krooni tunnis. Kogu riigi tasandil on õed tema sõnul nõus järele andma kuni 23 kroonini, kuid mitte enam.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.