Võimalikud alternatiivid põlevkivienergiale

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Tänapäeva maailma energeetika põhineb ca 72 fossiilkütustel, ca 20 tuumaenergia ja 8 taastuvenergial. Samas on tõenäoline, et fossiilkütused jäävad maailmas kogu primaarenergia valikus kõige suuremat tähtsust omavaks ja stabiilsemaks energiaressursiks veel paljudeks aastateks. Taastuvad energiaallikad ei suuda asendada vaid ainult täiendavaid traditsioonilisi energiaallikaid.

Uute tootmisvõimsuste, mis rahuldavad ka kõiki keskkonnapiiranguid, ehitamise maksumus on palju kõrgem praeguste elektrijaamade maksumusest. Palju räägitakse energiatootmises ka keskkonnasõbralikest tulevikutehnoloogiatest. Veel toimumata teaduslike läbimurrete või väljaarendamata tehnoloogiate rakendamist on aga väga raske ette näha. Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk (TTÜ foorumil ?Eesti põlevkivienergeetika arenguteed? 23.01.2002)

Millised tehnoloogiad võiksid lisaks elektri impordile põlevkivijaamadega konkureerida või neid täiendada? Esmajärjekorras elektri ja soojuse koostootmisel põhinevad jaamad, kus kütus on maagaas, kuid riskifaktorid importkütuse saadavus ja hind. Puiduhaket või turvast põletavad jaamad on juba umbes 2 korda kallimad, kuid kütus on oma ja odavam. Perspektiivi on prügilagaasi kasutamisel. Koostootmisjaamade potentsiaal aga ei küüni poolenigi Eesti elektrivõimsuse vajadusest.

Seega on ainult elektrit tootvad jaamad vältimatud. Põlevkivi kõrvale või järele võiks tulevikus tulla gaas, kivisüsi või tuumakütus. Tootmiskuludelt on konkurentsivõimelised väikesed taastatud hüdrojaamad, kuid nende toodetud elektri kogus on tühine. Tuulegeneraatorid vajavad veel kaua majanduslikku tuge. TTÜ energeetikateaduskonna dekaan professor Olev Liik (TTÜ foorumil ?Eesti põlevkivienergeetika arenguteed? 23.01.2002)

Eesti peab vähendama energia- ja soojatootmises gaasi, kivisöe, nafta jms fossiilsete kütuste osakaalu ning keskenduma kohalikele bioloogilistele taastuvatele kütustele, päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamisele. Atraktiivseks alternatiivkütteallikaks võib pidada ka madalatemperatuurset tuumasünteesi. Marek Strandberg, Ökoloogiliste tehnoloogiate keskus (ÄP erileht Tööstus 21.02.2000)

Hetkel kuum

18.09.26, 15:33

Purustustöö tagajärg: Saudid enam Euroopasse naftat ei tarni

17.09.26, 10:51

Endine lossihärra Sulo Muldia vajus pankrotti

“Luuletas mulle mingisuguse loo kokku”

17.09.26, 17:00

Ikea töötajad peavad uuesti oma ametikohtadele kandideerima

11.09.26, 11:50

Väikesest koduturust maailma: kuidas muuta ekspordisoov praktiliseks kasvuks

Kõrvaltvaatajana tundub tuumaenergia mulle pea ainsa realistliku alternatiivina. Fossiilseid kütuseid meil peale põlevkivi ei ole. Nende transportimine siia peaks suurte kauguste ja koguste tõttu tegema saadava elektrienergia väga ebaökonoomseks. Hüdroelektrijaamad on läbikäidud etapp ? hinnanguliselt suudaks hüdroenergia rahuldada maksimaalselt kuni 1,5 meie elektrivajadusest. Päikeseenergiale meie kliimas ka eriti loota ei maksa. Igasugu puuhakked ja biokütused tunduvad vajaminevate mahtude tõttu utoopilised.

Jääb järele tuumaenergia. Sellelgi on oma puudused ? julgeolek ja jäätmete säilitamine. Mõlemad probleemid saab lahendada, riskimata meie endi ja meie järeltulijate eksistentsiga. IBM Eesti juht Valdo Randpere (ÄP 05.02.2002)

Võimalikud alternatiivid põlevkivienergiale

Hetkel kuum

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised