- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võimalikud alternatiivid põlevkivienergiale
Tänapäeva maailma energeetika põhineb ca 72 fossiilkütustel, ca 20 tuumaenergia ja 8 taastuvenergial. Samas on tõenäoline, et fossiilkütused jäävad maailmas kogu primaarenergia valikus kõige suuremat tähtsust omavaks ja stabiilsemaks energiaressursiks veel paljudeks aastateks. Taastuvad energiaallikad ei suuda asendada vaid ainult täiendavaid traditsioonilisi energiaallikaid.
Uute tootmisvõimsuste, mis rahuldavad ka kõiki keskkonnapiiranguid, ehitamise maksumus on palju kõrgem praeguste elektrijaamade maksumusest. Palju räägitakse energiatootmises ka keskkonnasõbralikest tulevikutehnoloogiatest. Veel toimumata teaduslike läbimurrete või väljaarendamata tehnoloogiate rakendamist on aga väga raske ette näha. Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk (TTÜ foorumil ?Eesti põlevkivienergeetika arenguteed? 23.01.2002)
Millised tehnoloogiad võiksid lisaks elektri impordile põlevkivijaamadega konkureerida või neid täiendada? Esmajärjekorras elektri ja soojuse koostootmisel põhinevad jaamad, kus kütus on maagaas, kuid riskifaktorid importkütuse saadavus ja hind. Puiduhaket või turvast põletavad jaamad on juba umbes 2 korda kallimad, kuid kütus on oma ja odavam. Perspektiivi on prügilagaasi kasutamisel. Koostootmisjaamade potentsiaal aga ei küüni poolenigi Eesti elektrivõimsuse vajadusest.
Seega on ainult elektrit tootvad jaamad vältimatud. Põlevkivi kõrvale või järele võiks tulevikus tulla gaas, kivisüsi või tuumakütus. Tootmiskuludelt on konkurentsivõimelised väikesed taastatud hüdrojaamad, kuid nende toodetud elektri kogus on tühine. Tuulegeneraatorid vajavad veel kaua majanduslikku tuge. TTÜ energeetikateaduskonna dekaan professor Olev Liik (TTÜ foorumil ?Eesti põlevkivienergeetika arenguteed? 23.01.2002)
Eesti peab vähendama energia- ja soojatootmises gaasi, kivisöe, nafta jms fossiilsete kütuste osakaalu ning keskenduma kohalikele bioloogilistele taastuvatele kütustele, päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamisele. Atraktiivseks alternatiivkütteallikaks võib pidada ka madalatemperatuurset tuumasünteesi. Marek Strandberg, Ökoloogiliste tehnoloogiate keskus (ÄP erileht Tööstus 21.02.2000)
Hetkel kuum
Kõrvaltvaatajana tundub tuumaenergia mulle pea ainsa realistliku alternatiivina. Fossiilseid kütuseid meil peale põlevkivi ei ole. Nende transportimine siia peaks suurte kauguste ja koguste tõttu tegema saadava elektrienergia väga ebaökonoomseks. Hüdroelektrijaamad on läbikäidud etapp ? hinnanguliselt suudaks hüdroenergia rahuldada maksimaalselt kuni 1,5 meie elektrivajadusest. Päikeseenergiale meie kliimas ka eriti loota ei maksa. Igasugu puuhakked ja biokütused tunduvad vajaminevate mahtude tõttu utoopilised.
Jääb järele tuumaenergia. Sellelgi on oma puudused ? julgeolek ja jäätmete säilitamine. Mõlemad probleemid saab lahendada, riskimata meie endi ja meie järeltulijate eksistentsiga. IBM Eesti juht Valdo Randpere (ÄP 05.02.2002)
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele