Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul tulenes nõukogu otsus eelmise sadamajuhi Enn Sarapi 1997. aastal sõlmitud äärmiselt kahjulikust lepingust Liechtensteinis registreeritud Worldwide Cargo Establishmentiga (WCE). Selle lepinguga andis Tallinna Sadam 25 aastaks enda valdusest ära Muuga kõige parema kai ehk viljakai, selgitas ta. Praegu on kai alakoormatud ja sadama juhtkond otsib võimalusi, kuidas see naftatransiidi teenistusse panna.
Tallinna Sadam sõlmib nüüd WCEga lepingu, mille kohaselt firma investeerib naftapumpamisseadmetesse ja saab vastutasuks vabastuse kaubatasudest. Rasmanni sõnul maksab üks selline pump 35?55 miljonit krooni ja sellist Tallinna Sadamal praegu ei ole.
Rasmanni hinnangul on torude tõmbamine läbi viljalaaduri konstruktsiooni hea lahend, sest võimaldab praeguse viljakai ääres naftat pumbata ja sel moel kai efektiivsust oluliselt suurendada.
Muuga sadama viljakail tegutseva WCE tütarfirma Muuga Grain Terminali anonüümseks jäänud direktor ütles telefonis, et ei tea oma firmaga sõlmitavast lepingust ega selle kaubatasudest vabastamisest midagi.
Sadama juhtkonna kõnealune otsus ei meeldi teistele operaatoritele.
Sama kai vahetus läheduses tegutseva DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski ütles, et sadama juhtkond eelistab otsuseid tehes üht operaatorit teisele. ?Nad kasutavad riigi vara nagu enda oma ja eelistavad ühtesid firmasid teistele,? lausus ta.
Saamata jääv tulu kaubatasudest muudab viljakai pikenduse projekti tema hinnangul esialgu kavandatust märksa kallimaks.
Volohhonski sõnul oli ka tema juhitaval firmal põhjust paluda kaubatasu maksmisel soodustust, kuid sadam ei andnud kroonigi alla.
Transiidikeskuse juhatuse liige Erik Laidvee ütles, et ühe firma maksuvabastus nii pikaks ajaks tekitab ebavõrdset konkurentsi ja ei mõju hästi teistele.
?Kõigil on olukord raske ja teisedki sooviksid sadamalt soodustusi,? ütles ta.
Laidvee sõnul võiks sadam kaubakäibelt tasu kasseerimise sootuks lõpetada. Praegu moodustab kaubatasu tema väitel üle kümne protsendi Tallinna Sadama tuludest.
Igal operaatoril on Tallinna Sadamaga kaubatasu maksmiseks eraldi leping sõlmitud.
Riho Rasmanni sõnul on võimalik neid iga hetk üle vaadata.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.