- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,42%7 759,3
- DOW 300,73%52 058,62
- Nasdaq 2,03%27 060,63
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,05
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,42%7 759,3
- DOW 300,73%52 058,62
- Nasdaq 2,03%27 060,63
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad häbenevad seost erakondadega
Kas rahastajate varjamine Eesti erakondade poolt on laialdane nähtus või on need üksikud juhtumid, mis on pinnale ujunud?
Isiklikult arvan, et rahastamise varjamise põhjusi tuleb otsida sellest, et ühiskond ei tähtsusta poliitilist eliiti. Ühiskond suhtub Riigikogusse valitud saadikutesse kui märklauda ja mitte kui oma parematesse poegadesse ja tütardesse.
Kuidas tekib siit seos erakondade rahastamisega?
Meie ajakirjandus, avalik arvamus peab Riigikogu liikmeid natuke napakaks, natuke omakasupüüdlikuks, saamatuks.
Ärimehed ei taha, et avalikkus teaks, et nad toetavad näiteks Mõõdukaid või Keskerakonda. Kui poliitiline eliit oleks austust vääriv, ei häbenetaks seoseid.
Täna annetavad ärimehed legaalset raha ühe või teise projekti elluviimiseks, kuid soovivad jääda anonüümseks. Nad mõtlevad, et kui mina olen andnud raha näiteks Keskerakonnale, siis Isamaaliidu võimule tulekul ei pruugi minu käsi hästi käia. See on pettus. Ei saada aru, et direktiivjuhtimise aeg on möödas.
Kas olete märganud Riigikogu menetluses seaduseelnõusid või eelnõu muudatusi, kus näete partei rahakassa huvi?
Kahetsusega pean märkima, et liialt tihti jõuavad teatud grupi huvid tasandile, kus neil on võimalus seaduseks muutuda. See võib olla noore demokraatia või parlamendi töö efektiivsuse küsimus, filtrit või aega diskussiooniks on vähe.
Kui ettevõtja annab raha lubaduse peale, et meie erakond realiseerib teile huvipakkuva seaduse, siis on tegemist lihtsameelsusega. Ükski erakond ei suuda selliseid lubadusi täita. Olukord läheb keeruliseks siis, kui parlamendis võtab üks partei 60?70 kohta. See on Eesti jaoks ohtlik.
Justiitsministeeriumis on valminud uue erakonnaseaduse eelnõu. Kas te näete poliitilist tahet selle vastuvõtmiseks?
Ma arvan, et poliitiline tahe on tekkimas. Valimiste kontekstis on uut erakonnaseadust keeruline vastu võtta, raskem, kui oleks olnud kaks aastat tagasi.
Hetkel kuum
Kas te ei leia, et uus erakonnaseaduse eelnõu on leebe?
Ma ütlen, et praegusel kujul on see kompromisside kompromiss. Seaduse menetlemine tuleb algatada Riigikogus esindatud erakondade poolt. Nemad peavad selget poliitilist tahet väljendama, et erakondade tegevuselt kaoks halvamaiguline vari. Praegu võib siiski ette heita korruptsiooniohtu.
Teie olete olnud seisukohal, et erakonnad peaksid elama sajaprotsendiliselt riigi toetusest? Mida see päästaks?
Küsimus on selles, miks üldse rahastada, mitte selles, kuidas. Maksumaksjad on ju andnud põhimõttelise nõusoleku, et meil võiks olla mitmeparteiline demokraatlik riigikord, järelikult tuleb seda ka ülal pidada. Parteide rahastamine ei tähenda erakonna bürokraatia rahastamist, vaid teatud ilmavaate levitamist.
Kui palju see Eestile maksma läheks?
Sama palju kui praegugi.
Kas see tähendab, et kui võtta erakondade aastaaruanded ja lüüa need kokku, peaks saama õige summa?
Põhimõtteliselt küll.
Seotud lood
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele