?On veel küsimusi, mis vajavad lahendamist,? ütles ESCO Holdingu nõukogu liige Olev Schults napisõnaliselt. Tema hinnangul oli konkurss, mille tagajärjel saab Eesti Merelaevanduse (ESCO) ainuomanikuks ESCO Holdingu senine suuraktsionär Norra firma Tschudi & Eitzen, kreeditoride jaoks täiesti läbipaistev ja keegi neist ei tohiks pahandada.
Riigikassa juhataja Ülle Mathiesen ütles, et lootis aktsiate müügilepingu allkirjastada sel nädalal, kuid nüüd palus ESCO Holding enda määratud tähtaega pikendada. Ta ütles, et ei soovi ühe ja väiksema osapoole esindajana tehingu asjaolusid kommenteerida, kuid lubas, et riik teeb kõik maksimumi kättesaamiseks.
Kuna riigile oli erastamisvõla katteks panditud 20 protsenti ESCO aktsiaist, on riigil 27 miljoni krooni suuruse müügihinna juures lootust kätte saada 5,4 miljonit krooni. Tegelik võlasumma on vähemalt 178,5 miljonit krooni. Mathieseni sõnul on aga riigil aktsiatele lisaks veel üks tagatis, mida riik nüüd realiseerida üritab. Mis see on, keeldus ta ütlemast.
Tegelikult on riigil ka võimalus aktsiate müügitehingule veto panna ja ESCO pankrot välja kuulutada, kuid ärilistel kaalutlustel ei soovi riik seda teha, rääkis riigikassa juht. Tegu on Eesti riigi jaoks olulise ettevõttega, lisas Mathiesen. Samas tunnistas ta, et riik saab tehingusse sekkuda vaid sel määral, mil tal on firma suhtes õigusi. ?See oli väga huvitav erastamine, kus suur ja edukas ettevõte müüdi firmale, millel ei olnud mingit vara, kuid ka tagatised olid väikesed ja puudus kontrollimehhanism,? lausus Mathiesen.
Ligikaudu 100 miljonit krooni võlgneb ESCO omanik Eesti Ühispangale. Panga avalike suhete juht Evelin Pull ütles, et ettevõtte aktsiate müük avaliku enampakkumise teel oli suure tõenäosusega parim lahendus kõigile osapooltele. Panga hinnangul ei ole ESCO Holdingu raskused tingitud erastamise finantseerimise põhimõtetest, vaid laevandusturul toimunud muutustest.
Kuni eelmise aasta novembrini tegeles ESCO erastamisega erastamisagentuur, mis lükkas ESCO Holdingu palvel viimase 150 miljoni krooni suuruse erastamise järelmaksu tasumist korduvalt edasi. Eelmise, 150 miljoni krooni tasumiseks laenas ESCO Holding raha ESCOst, mis nüüd on samuti oma omanikfirma võlausaldajate nimekirjas.
ESCOs 25 aastat töötanud ja seda erastamiseni juhtinud Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas avaldas kahetsust selle üle, mis firmas pärast erastamist on juhtunud. Tema hinnangul jälgis erastamisagentuur lepingu täitmist halvasti. Ninnase sõnul pole teda keegi talle kuuluvate 1,8 protsendi ESCO aktsiate saatusest teavitanud. ?Väikeaktsionärid ei saa loomulikult ESCO aktsiate müügist midagi,? tõdes ta.
ESCO Holding pani oma ainsa vara, milleks olid ESCO aktsiad nimiväärtusega 260 miljonit krooni, 27 miljoni kroonise alghinnaga enampakkumisele veebruari algul. Ostuõiguse sai ainsa pakkumise teinud Norra firma Tschudi & Eitzen, millele kuulub ühtlasi suurem osa ESCO Holdingu aktsiaist. Firma juhatuse esimees Axel Eitzen tunnistas tollal, et ESCO vajab investeeringuid, kuid praegune omanik ESCO Holding ei suuda seda suurte võlgade tõttu teha.
Eitzen ütles ühtlasi, et kui müügitehingut ei toimuks, saaks kreeditorid võtta ESCO Holdingult ESCO aktsiad võlgade katteks ning Tschudi & Eitzen jääks ettevõttest ilma. Kui tehing lõpuks õnnestub, võivad omanikud varatuks jääva ESCO Holdingu likvideerida ja sel juhul pole kreeditoridel enam kelleltki võlga tagasi küsida. ESCO Holdingu võlakoorem on praegu üle 300 miljoni krooni.
ESCO on erastamisjärgsetel aastatel pidevalt kahjumit tootnud, müüdud või panditud on suur osa laevadest. 2000. aastal sai ettevõte miljardi krooni suuruse käibe juures 400 miljonit krooni kahjumit. Eelmise aasta majandustulemusi ESCO omanikud enne auditeerimistulemuste selgumist mai algul ei avalda.