Metsaomanik õpib

Jälle peeti metsanädalat. Metsapäevade pidamine sai alguse juba 1930. aastatel, 1993. aastast alates hakati traditsiooni taaselustama. Tänavuse metsanädala motoks oli ?Mets muutub koos meiega?. Metsanädalate raames tehakse suurt selgitustööd looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ja kaitseks. Ka seekordsel metsanädalal oli Valgamaal arvukalt osavõtjaid ja metsaprobleemidesse süveneti vastaval teabepäeval.

Need, kes oma ameti poolest metsaga seotud, teevad oma igapäevatööd ega lähe kaasa kurtmistega, et meil on metsa vähe ja seda laastatakse. On otsitud paremaid lahendusi ametkondade töö korraldamiseks. Nii likvideeriti paar aastat tagasi Valgamaal metsaamet ja moodustati Valgamaa keskkonnateenistus. Viimase tegevusvaldkond on palju laiem, kui oli metsaametil. Liideti ka mitmeid metskondi, maakonna riigimetsi haldab nüüd neli metskonda. Seda liitmist ei pidanud kohalikud metsamehed ise vajalikuks ega õigeks.

Järjest suureneb erametsade osa ja seoses sellega intensiivistub metsade majandamine. Mets on meie rikkus ja selle oskuslik majandamine on väga oluline. Kui riigimetsi haldavad oskustega metsamehed, siis erametsade majandamist alles õpitakse. Õnneks on erametsaomanike suhtumine selline, et oma metsa peab hoidma. Talvel, kui muust põllumajandustootmisest raha sisse ei tule, minnakse küll metsa raiuma ja müüakse puitu, aga arutult seda ei tehta.

Enamikul metsaomanikel on käes metsakorralduskavad, mille järgi toimitakse, nõu peetakse kohalike metsaspetsialistidega. Ka riigimetsaametnikud kinnitavad, et nad ei keeldu kunagi nõu andmast. Jutt arututest lageraietest ei pea üldreeglina paika. Valgamaal läheb igal aastal lageraiesse umbes poolsada hektarit metsa. Need on juuremädaniku, põtrade ja kobraste või tuuleheite tekitatud kahjustustega metsad. Ülejäänud raied tehakse valikuliselt metsameeste näpunäidete järgi. Igal aastal istutakse uut metsa. Metsarajamine on ka üks metsanädala üritus.

Autor: Urve Sinisalu