Riiklikud ja avalikud registrid

Riiklik kohtulik register justiitsministeeriumi halduses, mis registreerib kinnisasja omandiõigused, koormatised ja servituudid ning mille kaudu toimub kinnisasjade tsiviilkäive. Kinnistusraamatut peavad maa- ja linnakohtud ning see on avalik dokument.

Riiklikud registrid majandusministeeriumi haldusalas. Ehitusregistrisse kantakse ehitusloa saanud rajatavad ehitised. Hooneregistrisse kantakse vastu võetud ja kasutusloa saanud ehitised, vallasasja puhul tõendab omandiõigust. Alates 01.01.2003. a moodustatakse nende kahe registri baasil üks ehitusregister ja lõpeb hooneregistri omandiõigust reguleeriv roll.

Register keskkonnaministeeriumi haldusalas, mis koondab katastriüksused, nende piirid, koosseisu, väärtuse. Koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Lisaks registreerib maa-amet katastriüksustega tehtavad tehingud ning haldab katastrikaarte.

Katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu (piiripunktid, omanike andmed, tehingute alamregister, maa kvaliteedi ja hindamise andmebaas jm).

Notar on justiitsministeeriumi poolt eluaegselt kindlasse tööpiirkonda ametisse nimetatud isik, kelle funktsioon on abistava rolli teostamine õiguslikult korrektse isikutevaheliste tsiviilõiguslike suhete kujunemisel, eesmärgiga tagada vaidluste ärahoidmist, isikute ja riigi seaduslike õiguste kaitset.

Notari poolt läbiviidavad toimingud, mida teostades notar on tehingu osapoolte suhtes erapooletu, vastutades otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel.

Allikad: asjaõigusseadus, lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus, notariaadiseadus, Aivar Tomson, Kille Piibur, Äripäev.