IMF hindab Balti majanduste väljavaateid heaks

Maailmamajanduse arengu suhtes oli Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) optimistlikumal seisukohal kui veel paar kuud tagasi. Selle aasta ülemaailmseks majanduskasvuks pakkus IMF 2,8, mis on 0,3 rohkem kui eelmisel aastal. Oma liikmesriikidest üheks jõulisema majanduskasvuga piirkonnaks peab IMF aga Eestit, Lätit ja Leedut, kus selle aasta majanduskasvuks ennustatakse 4 ja tuleval aastal 5,3. Ka Balti riikide naabrile Venemaale prognoosib IMF tänavu head 4,4protsendilist majanduskasvu.

Kuid paljud ökonomistid rõhutavad, et Balti riikide tulemused sõltuvad siiski väga palju sellest, kuidas läheb nende Põhjala naabritel, kes on ühtlasi nende tähtsad kaubanduspartnerid. Esilagu ei ole sealtpoolt midagi rõõmustavat kuulda, sest Soome ja Rootsi revideerisid eelmisel nädalal oma selle aasta majanduskasvuprognoosi allapoole ehk vastavalt 1,6 ja 1,4 protsendile.

Põhiliselt just Põhjamaade majanduskonjunktuuri halvenemise tõttu hakkas Balti riikide eksport eelmise aasta lõpus aeglustuma. Nii vähenes Eesti eksport viimase kolme kuuga 12, kuid tänu aasta esimese poole tulemustele kasvas kokku seitse protsenti. Läti eksport kasvas aastaga 11 ja Leedu oma 20. Euroopa Liidu osakaal kolme riigi ekspordis oli vastavalt 70, 61 ja 49.

Märtsis avaldatud Rootsi Swedbanki Läänemeremaade ülevaates tunnistas panga analüütik Jörgen Kennemar, et kõik Balti riigid on näidanud hämmastavalt head konjunktuurilist vastupanujõudu ja suudavad kogu Läänemere piirkonnas tagada suurima sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu ka tänavu.

Eelmisel maailmamajanduse üldise jahtumise aastal kasvas Läti SKT 7,6, Leedu SKT 5,9 ja Eesti SKT 5,4. Eesti rahandusministeeriumi kommentaari kohaselt aitas majanduskasvule suuresti kaasa sisenõudlus, mida toetasid hõive ja palkade kasv ning soodsamad laenutingimused. Selleks aastaks prognoosib Eesti rahandusministeerium neljaprotsendilist majanduskasvu, kusjuures selle kiirenemist oodatakse eriti teisel poolaastal, kui on loota, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus taas hoo sisse saab.

Leedu Vilniaus Bankas (VB) prognoosib oma värskes makromajanduse ülevaates sel aasta kõige kiiremat kasvu jälle Lätile, mille SKT kasvuks ennustatakse 5,0?5,5. Läti Pank on oma hinnangus veidi konservatiivsem ja pakub majanduskasvuks 5,0. Leedu enda majanduskasvuks prognoosib VB 4,5 ja Eestile 4,0?4,2. Leedu rahandusministeerium on riigi 2002. a SKT kasvuks ennustanud 4,7 ja 2003. a 5,1. Soome Panga siirdemajanduse instituut näeb tänavu majanduskasvu võimalusi Eestis 4,0 ja Lätis 5,0.

Kolme riigi inflatsiooni vaadates on see jätkuvalt kõige suurem Eestis, kus eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad 5,8. Vilniaus Bankase hinnangul peaks Eesti inflatsioon tänavu langema 3,5?4,0 protsendile. Läti eelmise aasta inflatsioon oli 3,2 ja tänavu peaks see jääma umbes samale tasemele. Leedus oli see mullu 2,0 ja nüüd peaks paariks aastaks tõusma 2,8 tasemele.

Kolmele riigile pidevat probleemi valmistanud jooksevkonto puudujääk on õnnestunud põhiliselt tänu rohketele otsestele välisinvesteeringutele päris hästi kontrolli all hoida. Läti, kus jooksevkonto defitsiit eelmisel aastal oli 10,1 SKTst, loodab selle tänavu alandada kaheksale protsendile. Leedus alanes see eelmisel aastal koguni neljale protsendile, kuid tänavu peaks Vilniaus Bankase hinnangul tõusma kuuele protsendile SKTst. Eesti jooksevkonto puudujääk oli 2001. a 6,5 tasemel ja VB ei prognoosi tänavu selle suurenemist.