Seltsi juhi Olev Saadoja sõnul on vastutuskindlustuse turg üsna volatiilne ja sellise suurettevõtte nagu näiteks Eesti Raudtee vastutuse kindlustamine suurendab kohe turuosa.
Enim vähenes If Eesti Kindlustuse turuosa, mis ülemöödunud aastal oli veidi üle veerandi, mullu aga kahanes viiendikuni.
Peamiselt sõlmivad vastutuskindlustuslepinguid ehitusega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjad, nagu arhitektid, projekteerijad ja seadmete paigaldajad, sest suure kahjunõude esitamine võib oluliselt häirida majandustegevust ja halvemal juhul viia isegi pankrotini. Järjest enam kindlustavad tsiviilvastutust ka ehitiste omanikud. Kohustuslik on see notaritel, kohtutäituritel, audiitoritel, lähitulevikus ka advokaatidel.
Eero Johannese sõnul ei asenda vastutuskindlustusleping aga varakindlustuslepingut. ?Kui näiteks nii ekspedeerija kui ka vedaja on oma vastutuse kindlustanud, on veose omanikul siiski kasulik sõlmida enda huvide täiendavaks tagamiseks veosekindlustusleping,? tõi Johannes näite. Nimelt on selts alati suuremal või vähemal määral kahju tekitanu poolel ja kui mõned asjaolud tsiviilvastutust vähendavad, on seltsil kohustus kaitsta klienti põhjendamatu nõude eest. Johannes rõhutas ka, et seltsile on vaja teatada nõudest nii vara kui võimalik, sest kui kindlustusandja kaasatakse alles pärast kohtuotsuse jõustumist, võib selts hüvitise maksmisest keelduda.
Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon (EEA) nõuab kõigilt liikmetelt nende vastutuse kindlustamist. TNT Eesti tegevjuhi Asko Talu sõnul tagab see teatava taseme EEA liikmetele. ?Klientidele näitab see seda, et liikmetel on olemas kvaliteedistandard ja nad ei pea asjatult muretsema.? Talu nentis, et ekspedeerijatel juhtub ikka, et mõni pakk ei jõua kohale tervena, kuid senimaani pole pidanud kindlustusselts kahju hüvitama, sest omavastutus on firmal piisavalt suur.