Eesti Telekomil oht jääda arengus seisma

Eesti Telekom teenis esimese kvartalis 251 mln krooni kasumit, mis kahanes mullusega võrreldes vaid 9 protsenti. Tulemus osutus analüütikute prognoositust paremaks, sest viimased ootasid ettevõtte kasumiks maksimaalselt 220 mln krooni. Üllatuse põhjustas Eesti Telefoni tugev, 70 miljoni kroonine puhaskasum.

?Eesti Telefoni (ET) tulemused ei olnud päris ootuspärased, oleme oodanud ET kasumlikkuse paranemist juba eelmise aasta lõpus. Neljas kvartal oli aga nii masendav, et ei julgenud tulemuste järsku paranemist prognoosida,? ütles Trigon Marketsi analüüsi osakonna juhataja Toomas Reisenbuk. Reisenbuki hinnangul aitasid tulemuse hüppelisele paranemisele kaasa kõrgemad sidumishinnad ja tõusnud kuutasud. ?Kahtlen aga, kas ET esimeses kvartalis saavutatud kasum on jätkusuutlik,? märkis ta.

Analüütiku hinnangul oli aga EMT tulemus pettumus.

?Eesti turg on Eesti Telekomi jaoks ennast ammendanud, kui ei suudeta läbi murda välisturgudele, on siis tegemist stagneerunud pildiga,? lausus Reisenbuk.

?Juhtkonnal puudub väga selge visioon, mille tekitamine on praegu keeruline. Telekom on äraootaval seisukohal, sest omanike prioriteedid on praegu mujal,? lausus Maripuu.

?Telekommunikatsioonisektorit surub laenukoormus, ilmselt soovib Eesti Telekom diferentseeruda sellest, aga praegune positsioon on ebatõhus,? ütles Maripuu Telekomi ülekapitaliseerituse kohta. ?Ettevõtte juhtkond hoiab seda situatsiooni igaks juhuks. Tuleb ära oodata, mis saab Telia ja Sonera ühinemisest ja mis saab riigi käes olevast osalusest,? lausus ta.

Eesti Telekomi juhatuse liige Krister Björkqvist ütles HEXi infolehele antud intervjuus, et tõenäoliselt vähendab riik lähiajal oma senist osalust. Björkqvist lisas, et ilmselt ei tehta seda enne, kui aktsia hind jõuab 85 krooni tasemele, praeguseks on hind tõusnud ligi 90 kroonile.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veikko Tali möönis, et seoses Eesti Telekomi suuromanike ühinemiskavaga on mitteametlikult arutatud, kas sellest tulenevalt muutub midagi ka Eesti riigi jaoks ning kas riigil on seetõttu põhjust kaaluda oma 27,3 suurusest osalusest loobumist.

?Aga mingit otsust langetatud ei ole ja asja ei ole isegi ametlikult arutatud,? kinnitas Tali. ?Pole ka veel kindel, kas Sonera ja Telia ühinevad.?

Tali lisas, et Eesti riigi jaoks on investeering Telekomis puhas finantsinvesteering ning hea pakkumise korral valitsus kindlasti kaalub oma osaluse müüki. Tali sõnul mängivad suure osaluse müügi korral aktsia hinna kujunemises teised tegurid kui hetke turuhind ning viimane on vaid üheks hinna kujunemise komponendiks.