Täna sõidab kaitseminister Sven Mikser Brüsselisse, et osaleda Euroopa Liidu kandidaatriikide, Islandi ja Norra kaitseministrite kohtumisel.
<pilt#svenmikser.jpg#Sven Mikser#140#200#0> Formaadis EL 15+15 kohtumisel keskendutakse ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika (EU Common Security and Defence Policy, ESDP) edasisele kujundamisele, sõjalisele ja tsiviilkriisihaldamisele ning EL relvastuspoliitika arendamisele.
ESDP peamine eesmärk on luua välis- ja julgeolekupoliitikat tugevdava instrumendina EL käsutusse autonoomse tegutsemisvõimega sõjalised ja tsiviilvõimsused kriiside vältimiseks ja nendega toime tulemiseks. Eesti toetab ESDP ning EL sõjalise ja tsiviilvõimekuse arendamist ning soovib osaleda selle edasisel kujundamisel.
Eesti panus üle-Euroopalisse kriisihaldamisse on BALTBATi Eesti jalaväekompanii, tehnilised toetusüksused ja kolm sõjalaeva. Tulevikus lisandub sellele ESTBATi jalaväepataljon. Eesti peab tsiviilkriisilahendamise võime arendamist üheks ESDP oluliseks komponendiks ja soovib osaleda rahvusvahelistel missioonidel tsiviilpolitsei üksusega.
Lisaks 15+15 formaadis toimuvale kohtumisele on Eesti kaitseministril plaanis kahepoolne kohtumine Kreeka kaitseministri Yannos Papantoniou"ga, kellega allkirjastatakse kahepoolne kaitsekoostööalane raamleping ning salastatud teabe kaitset puudutav kokkulepe.
Kaitseministrite kohtumist võõrustab Euroopa Liidu eesistujamaa Hispaani kaitseminister Federico Trillo Figueroa.
Euroopa Liidu Helsingi tippkohtumisel 1999. aasta detsembris otsustasid viisteist liikmesriiki alustada kriisireguleerimisjõudude loomist. Kriisireguleerimisjõudude loomise vajadus tuleneb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast (ESDP) ning võimaldab riikidel paremini reageerida võimalikele kriisiolukordadele regioonis.
Euroopa Liidu kaitsealane peaeesmärk on Euroopa riikide ühise kiirreageerimisüksuse loomine aastaks 2003.
Eelmine 15+15 kohtumine toimus möödunud aasta novembris Brüsselis, kus oli arutluse all Euroopa Liidu ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning loodavate
kriisireguleerimisjõududega seonduv.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini