• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 5000,35%7 612,19
  • DOW 30−0,05%52 067,36
  • Nasdaq 0,73%26 172,4
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,2
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 5000,35%7 612,19
  • DOW 30−0,05%52 067,36
  • Nasdaq 0,73%26 172,4
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,2
Madalama ohuga elektripaigaldisteks, mille peakaitse on kuni 35 amprit, on suurem osa eramutest ja muudest väiksematest hoonetest, tinglikult aga ka korterid suurtes korterelamutes.
Elektripaigaldise kontroll koosneb ülevaatusest ehk visuaalkontrollist ning elektro-tehnilistest mõõtmistest. Tavaliselt teostab kõiki kontrollitoiminguid üks ja sama mõõtegrupp ja visuaalkontroll tehakse mõõtmistega samaaegselt.
Elektrotehnilised mõõtmised annavad ülevaate elektripaigaldise seisukorrast ja peavad veenma kontrollijat paigaldise kasutamise ohutuses. Selleks tehakse mitu erineva iseloomuga mõõtmist:
Maanduse kontroll. Selle mõõtmisega määratakse maanduse ehk maanduspaigaldise maandustakistus.
Lisaks nimetatud mõõtmistele tuleb sõltuvalt elektripaigaldise keerukusest teha paigaldise kasutamise ohutust mõjutavate osade toimimise kontroll ehk talitluskatsed. Selliste lisatööde vajadus ja maht määratakse iga konkreetse paigaldise puhul eraldi.
Kontrolli tulemused protokollitakse. Korras elektripaigaldise kohta väljastatakse vastav tunnistus.
Elektripaigaldiste kontrolli kord on sätestatud elektriohutusseadusega. Kõrgema ohuga paigaldiste kontrolli võivad läbi viia ainult tehnilise järelevalve inspektsiooni poolt vastavad volitused saanud asutused. Madalama ohuga elektripaigaldiste kontrolli võivad läbi viia vajalikke tehnilisi vahendeid ja personali omavad elektritööde ettevõtted.
Info nimetatud ettevõtete kohta leiab tehnilise järelevalve inspektsiooni kodulehelt www.techinsp.ee . Kontrollitoiminguid viivad läbi mitmed elektritööde ettevõtted, kuid mitte kõik. Seetõttu on otstarbekas otsida teavet kontrolli teostajate kohta infoväljaannetest ja internetist. Samas saab sellesisulist teavet ka Eesti Energia klienditeenindusest.
Kuna enamik väikepaigaldisi on ehitamisest saadik olnud asjakohase hoolduseta, võib kindlalt väita, et kontrolli käigus ilmnevad puudused. Sageli puudub ka elektripaigaldise kohta käiv dokumentatsioon.
Enne kontrolli tellimist on mõttekas lasta teha elektripaigaldise hooldus. Tellides hoolduse ja vajadusel korrastamise elektritööde ettevõttelt, annab see ka tagatise seejärel läbiviidava kontrolli tulemustele.
Madalama ohuga paigaldise puhul võib nii hoolduse kui ka kontrolli teostaja olla üks ja sama elektritööde ettevõte.
Elektri ohutu kasutamine on Eestis reglementeeritud riiklikul tasemel. 1999. aasta maikuus jõustunud elektriohutusseadus ja selle rakendusmäärused sätestavad täpselt elektri ohutuks kasutamiseks vajaliku.
Ka kohustusliku korralise kontrolli nõue tuleneb elektriohutusseadusest ja selle eesmärk on tagada paigaldiste kasutamise ohutus.
Elektripaigaldised (elektripaigaldis on ühe hoonega piiratud elektriseadmete kogum) jagatakse tinglikult kõrgema (1. ja 2. liigi) ja madalama ohuga paigaldisteks.
Põhikriteeriumiks sellisel jaotusel on paigaldise suurus, võimsus ja nimipinge. Madalpinge (alla 1000 V) elektripaigaldistes on selleks piiriks paigaldise peakaitse suurus ? kuni 35 A ja üle 35 A.
Kõrgema ohuga paigaldiste korralise kontrolli läbiviimise tähtaeg oli 1. jaanuar 2001. Madalama ohuga paigaldiste jaoks on see tähtaeg 1. jaanuar 2003.
Autor: Taan Tasane

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele