Nii näiteks on Ameerika investeeringute toel rajatud ettevõtted samas ka suurimad eksportöörid Ameerika Ühendriikidesse. Näiteks puitu töötlev TKE Grupp Paldiskis, keemiaettevõte Velsicol Kohtla-Järvel, naftasaaduste transiidiga tegelev E.O.S ehk Estonian Oli Service, mille emafirma on El Paso Corporation.
?Kui USA ettevõte investeerib välismaale, siis nende lähtekoht on big is beautiful ehk suur on ilus,? ütles endine välisminister Toomas Hendrik Ilves. USA mõistes arvestatav investeering oleks olnud Narva Elektrijaamade ost NRG Energy poolt.
Sarnase mastaabiga on hommikusöögihelbeid valmistava Kellogg?si huvi investeerida Lätti ja tubakafirma Williamsi huvi Leedu vastu.
Suured rahvusvahelised USA päritolu kontsernid, nagu McDonald?s, Coca-Cola, on tulnud Eestisse nii nagu ka teistesse Ida-Euroopa riikidesse strateegiliste otsuste toel. Nende puhul on tegemist olnud juba teise või kolmanda käiguga Euroopas.
Sageli on raske öelda, kas tegemist on Ameerika investeeringuga, kui näiteks rahvusvahelise kontserni Hollandi kontor finantseerib laienemist Eestisse või kui investeeringu taga on küll Ameerika kodanik, kuid Euroopa pankadest pärit raha. Eesti lähinaabrite kõrval on USA kasvanud suuruselt neljandaks investoriks Eestis.
?On täiesti loogiline, et ka tulevikus on suurimad investorid Eesti lähinaabrid Soome ja Rootsi, nii nagu Kanadasse ja Mehhikosse investeerib samuti lähinaaber,? oletas endine välisminister Toomas Hendrik Ilves.
Samas märkis ta, et USA ja Eesti valitsuse tasemel kavandatud Narva Elektrijaamade erastamine NRG Energyle jooksis siiski liiva ja see võib tema hinnangul mõjuda Eestile halvavalt veel pikka aega.
USA firmad on investeerinud Eestisse 5,3 miljardit krooni. Eestis tegutseva Ameerika kommertskoja hinnangul võivad kaudsed investeeringud ulatuda kuni 15 miljardi kroonini.
Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisi majandussuhteid reguleeriv lepinguline baas on tüüpiline, iseloomustamaks suhteid Eesti ja temast kaugel asuva avatud ja sõbraliku partnerriigiga. Kaugus ja maismaakontakti puudumine teeb mõne lepingu sõlmimise võimatuks ja mõttetuks, näiteks pole mõtet sõlmida Eesti ja USA vahel maanteetranspordi lepingut.
Ameerika Ühendriigid on väliskaubandusele üsna avatud riik ja on võtnud vabatahtlikult endale kohustusi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Tänu sellele on tunduvalt vähenenud vajadus kahepoolsete lepingute sõlmimise järele.