- OMX Baltic−0,08%319,11
- OMX Riga0,25%974,04
- OMX Tallinn−0,04%2 229,1
- OMX Vilnius0,14%1 511,62
- S&P 500−1,26%7 707,04
- DOW 30−0,44%51 445,12
- Nasdaq −1,91%26 684,87
- FTSE 1000,7%10 724,86
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,15
- OMX Baltic−0,08%319,11
- OMX Riga0,25%974,04
- OMX Tallinn−0,04%2 229,1
- OMX Vilnius0,14%1 511,62
- S&P 500−1,26%7 707,04
- DOW 30−0,44%51 445,12
- Nasdaq −1,91%26 684,87
- FTSE 1000,7%10 724,86
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,15
Muutuse elluviimisel on kindlasti olulised kõik detailid, ent praegune praktika näitab, et tehnoloogilise oskusteabe täpne hindamine ja arendamine on esiletõusva tähtsusega. See aitab luua eeldused jõukohase muutuse ellukutsumiseks: nii hakkab ka balanced scorecard iga juhi töölaual ?elama?.
Balanced Scorecard (BSC) on juhtimissüsteem, mis aitab väljendada põhjuse-tagajärje seoseid strateegiliste kriitiliste edutegurite vahel. BSC-le on viimasel paaril aastal pööratud palju tähelepanu. BSC kohta on ilmunud kaugelt üle kümne artikli, sel teemal tehakse ettekanne peaaegu et igal juhtimiskonverentsil, on kaitstud mitmeid magistritöid jms. Paljud koolitus- ja konsultatsioonifirmad pakuvad tänaseks arendusprogramme BSC juurutamiseks.
Olen nõustanud BSC juurutamist alates 1999. aastast. Neljaaastane kogemus on näidanud, et paljudele ettevõtetele on raskeimaks küsimuseks tegevuskavade planeerimine ehk sõnadelt tegudele minek. Tegevuskavade koostamine paljastab raskusi ja juhtide tegelikku muutumisvalmidust, kuna tõhus tegevuskava sisaldab tegevuse analüüsi, ümberkujundamise, muutuse juurutamise ja kokkuvõtte etappi. Sellist neljaetapilist plaani on võimatu koostada, kui ei tunta oma valdkonna tehnoloogilist oskusteavet (teadusrakendusi; tegevussüsteeme). Elukauge visiooni ja strateegia kavandamist aitab vältida paari soovituse järgimine.
Määratle ambitsioonikas eesmärk, mis on kooskõlas tehnoloogilise oskusteabega. Enne visiooni määratlemist tuleks määratleda oma tehnoloogiline oskusteave ja analüüsida selle konkurentsivõimet. Nii suurendatakse tõenäosust, et sõnastatakse ambitsioonikas eesmärk, mis on töötajatele usutav, vastuvõetav ja jõukohane. Vastasel juhul selgub, et visiooni pole jõukohane, alles tagantjärele tarkusena, kui juhid asuvada kavandama tegevuskavasid strateegia juurutamiseks. Samm-sammuliste edasiminekute kavandamine ei õnnestu, kuna juhid ei suuda luua loogilisi seoseid praeguste tegevuste ja tuleviku vahel. Üks tavalisemaid vigu strateegia juurutamisel on tegevuskavade kirjutamine lauasahtlisse, kusjuures juhid tegutsevad edasi vanaviisi ega saavuta määratletud visiooni.
Kui ettevõte on konkurentsisurve tõttu sunnitud tegema hüppelise muutuse, on soovitatav kaasata turult professionaale, kel on suurem kogemusepagas. Sel juhul tuleb sageli osta tehnoloogilist oskusteavet ? palgata välismaal töötanud spetsialiste. Hoolimata suurtest kuludest on seda targem aegsasti kavandada, et mitte hiljem avastada, et planeeriti õhulossi.
Sea arengueesmärgid innovatsiooni teenistusse. Ettevõtte visiooni määratlemisele järgneb SWOT-analüüs selle saavutamise kohta. Analüüsi tulemused sõnastatakse strateegiliste kriitiliste eduteguritena, mis seejärel kantakse BSC neljale vaatele: finants-, kliendi-, tegevus- ja arenguvaatele. Mitmed Eesti ettevõtted, kes on asunud BSCd rakendama, on otsesõnu tunnistanud, et arenguvaate strateegiliste kriitiliste edutegurite määratlemine on suur pähkel. See tõik osutab kurioosumile, et arengust (kui homse edu põhjusest) ei saada piisava selgusega aru, rääkimata arengu süsteemsest juhtimisest. Täpsemalt öeldes jäävad ebaselgeks seosed tehnoloogilise oskusteabe arendamise ja innovatsiooni juhtimise vahel. Ebaselgus arengueesmärkides raskendab omakorda tegevuskavade koostamist strateegia elluviimisel. Probleemi, et juhtidel on vähe kogemust arenguvaate eesmärgistamisel, saab edukalt ületada tehnoloogiakoolitusega, milles täiendatakse juhtide teadmisi tehnoloogilise oskusteabe arendamisest omas valdkonnas.
Hetkel kuum
Investeeri tehnoloogilise oskusteabe arendusse. Lisaks sellele, et eesmärgistatakse peamiste tehnoloogiate arengut, tuleb kavandada ka vajalikud finantsressursid. Ilma investeeringuteta ei muutu suurt midagi. See tõik on üldteada, kuid järjekordse äratundmisena ilmneb eriti teravalt, kui juht peab asuma muutuse plaani kavandama. Kui juhid saavad eelarve uuenduste läbiviimiseks, on visiooni ja strateegia tegudeks muutmine palju jõukohasem. Seda enam, et investeeringutega kaasatakse enamasti kogenud eksperte väljastpoolt. Kui praegu ei leita ressursse investeeringuteks arengusse, on vara alustada ka BSC väljatöötamisega.
Hetkel kuum
AI investeerimiseksperiment
“Panus LHVsse oli jackpot, ehkki mind nimetati ka lollpeaks.“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
Viimased uudised
“Panus LHVsse oli jackpot, ehkki mind nimetati ka lollpeaks.“
Aktsia kerkis päevaga ligi 5%
Tagasi Äripäeva esilehele