Kohtuskäik kai pärast takistab Balti Laevaremonditehase arengut

Balti Laevaremonditehase (BLRT) Lennusadama naabrid nõuavad BLRTlt kaid nr 39, mille nad on justkui ostnud, ent mida tegelikkuses ilmselt aastakümneid ei eksisteeri.

BLRT Grupi õigusnõunik Mihhail Gnidin rääkis, et niikaua, kuni kohtus Lennusadama nn omanikega olematu kai pärast vaieldakse, ei anna ükski pank Meretehasele arenguks laenu.

'Rotko (üks Lennusadama nn omanikfirmade juhtidest - toim) on öelnud, et kindlustab aastaid kestva kohtuskäigu,' rääkis Gnidin.

Kui Lennusadama akvatooriumile kujuteldav piir tõmmata, jaguneb see peaaaegu täpselt Lennusadama ja BLRT ehk Meretehase vahel pooleks. Olematu kai nr 39 jääb BLRT poolsesse külge.

Kuni kohtuprotsess lõppenud ei ole, ei saa BLRT ka erastada kunagise, tänaseks lammutatud kai nr 39 juurde kuuluvat Meretehase maad. Kuni kohtus käiakse, ei saa BLRT Meretehases ka täie võimsusega laevu remontida, ehkki sealne laevade remondiks kohandatud kaldapealne lubab kaldal remontida kuni 12 laeva.

Gnidini väitel ei ole Lennusadamas tegutsevad firmad nõus akvatooriumi BLRTga poolitama.

Numbri 39 sai vaidlusalune, tänaseks lammutatud kai Nõukogude sõjaväelt, kellele enne Eesti iseseisvumist kuulusid nii praegune Meretehas kui Lennusadam naabruses.

Justiitsministeerium on Lennusadamas peremehetsevate Venemaa taustaga firmadega käinud 6-7 aastat tulemusteta kohut, et riigi võim Lennusadamas taaskehtestada.

Nõukogude armee müüs Lennusadama ehitised 90ndate algul seadusi rikkudes erakätesse.