Rahandusministeeriumi hinnangul võib kiire palgakasv pikemas perspektiivis vähendada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.
Et kompenseerida palgakulude suhteliselt kiiremat kasvu, on ettevõtted sunnitud tõstma toodangu müügihinda või vähenevad ettevõtete kasumid, mis pärsib hilisemat investeerimisaktiivsust. Teisest küljest soodustab kiire palgakasv eratarbimise kasvu, millel on Eesti majandusele positiivne mõju.
Kasv osutus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kõige tugevamaks kalanduses, ulatudes koguni 47%ni. See on tingitud eelmise aasta suhteliselt madalast baasist. Palkade kiire kasv jätkus oodatult kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses, kuna harus toimub kiire areng. Tehingute arv ja investeeringud on aastaga selles valdkonnas märgatavalt kasvanud.
Kõikidel tegevusaladel palkade kasvu ei toimunud. Palgad langesid hotelli- ja restoranimajanduses. Hotelli- ja restoranimajanduse osas on langus üllatav, eriti arvestades asjaolu, et üldine palkade tase on seal väga madal.
Rahandusministeeriumi hinnangul võib ka edaspidi oodata suhteliselt kiire palgakasvu jätkumist. Kasv peaks järgmistes kvartalites siiski mõnevõrra aeglustuma seoses suhteliselt tugeva baasiga ning keskpikas perspektiivis
palga ja tootlikkuse kasvu kohandumisega.