Elektriküttega majade vahele võib tõmmata veel ühe võrdusmärgi ? peaaegu kõik olid n-ö valmismajad, mida oli messikülla püstitatud kuus. Neist mõned Eestiski tuntud tootjatelt nagu näiteks Lapponia House või Kastelli Talot.
Üldse olid Hirssaarde ehitatud majad välimuselt üsnagi erinevad ? leidus nii funktsionalistlikult lakoonilisi kivimaju kui ka viilkatuse ja avara klaasverandaga puidust ?maamaju?. Nende sekka mahtusid ka moodsad puidu ja kivi kombinatsioonid ning isegi üks ümara tornikesega maja, mis väljast vaadates kutsus esile ninakrimpsutuse, kuid torni ronides ei oleks sealt kodusest pesast enam ära tulla tahtnudki.
Üldpildis moodustas uus elamurajoon tervikuna üsnagi harmoonilise pildi, millele kahtlemata aitas kaasa majade oskuslik paigutamine kruntidele. Iseenesest ei olnud krundid suured ? paarituhande ruutmeetriste seas leidus ka 500?600 m2 maatükke. Muide, kruntide kallal olid vaeva näinud ka maastikuarhitektid, nii et Eestis tavapärase tühermaa asemel saavad Kotka uute eramute omanikud nautida hooldatud aia ilu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tavapärastele puitkarkass+vill või kivi+vill konstruktsioonilahendustele olid kolm maja ehitatud ka Siporex kergbetoonplokkidest, mis lisasoojustust ei vaja. Eestiski on selliseid maju ehitatud, Siporexi analoog on meie oma kodumaine Aeroci poorbetoon. Huvitav lahendus oli ka konstruktsioonis kahe vineerplaadi vahele paigutatud õhuvahedega puitkiudplaadid, mis samuti villa ei vaja.
Energiasäästlik maja oli ehitatud massiivsest kergbetoonist, mille energiavajadus on lausa 60 väiksem kui n-ö tavalisel majal.
Põnev oli ka väike teisaldatav valmismaja ? tehases ehitatakse puitkarkasshoone valmis ning tõstetakse treilerile, mis sõidutab maja selle omaniku juurde ning jääb vaid liituda vajalike kommunikatsioonidega. Nagu reklaamib maju ehitav Teija Talo, võid hommikul kohale toodud majas õhtul juba sauna minna. Majakese maksimumsuurus on koguni 80m2, kuid osta saab ka paarikümne ruutmeetrise pinnaga aiamaja.
Kui väljast olid messimajad küllaltki erinevad, siis sees enam erilisi üllatusi ei pakutud. Siseviimistluses valitsesid üldiselt heledad toonid nii seinte kui ka mööbli värvitooni valikul, miljöö ilmestamiseks oli päris mitmes majas üks toasein värvitud erksatooniliseks või koguni laiguliseks või ruuduliseks. Avara ja õhuküllase mulje jättis tihti kasutatud läbi kahe korruse ulatuv kõrge elutuba.
Avatud köök on Soomes ülipopulaarne ? kõigis majades ma küll sees ei käinud, kuid neis, mida külastasin, oli eranditult kõigil köök ja elutuba koos. Mõnel juhul küll tänuväärselt L-tähe kujulisena, mis köögi elutoa diivanil pikutaja silme eest pisut nurga taha varju jättis.
Saun on soomlaste puhul teema, millest ei saa ei üle ega ümber. Saunale antakse majas palju ruumi, teinekord isegi kogu maja ruutmeetrite arvu silmas pidades ebaproportsionaalselt palju. Leiliruum on suur ja selle sisseseade mugav, nii et selle kohta pole palju ka ?saunamööbel? öelda ? käetugede ja seljatoega lava pole ju päris tavaline lava. Sauna eesruum on reeglina samuti mugavate istumispaikade ja muude mugavust loovate esemetega sisustatud.