Vooremaa: Põllumehed saavad reedel kätte teraviljatoetuse

Tera ja kaunviljade, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamise toetust makstakse kokku 273 705 hektari kohta ja toetuse suuruseks on 357 krooni hektarile.

Sertifitseeritud seemnega külvatud põldude kohta on toetus 30% suurem ehk 464 kr/ha ja rukkipõldude osas kahekordne ehk 714 kr/ha. Toetuse saajaid on eelmise aastaga võrreldes 428 võrra vähem, kuid põllupind, mille kohta toetust makstakse, on suurenenud 8 683 hektari võrra. Toetust saanud põldudel kasvatati kõige rohkem otra (44%), nisu (22%), kaera (13%), rapsi (11%) ja rukist (5%). Sertifitseeritud seemnega oli külvatud 69 384 hektarit ehk 25%, mis on mullusega võrreldes ligi 15 tuhat hektarit rohkem.

Teraviljatoetust saavad FIEd ja äriühingud, kes kasvatavad vähemalt 5 hektaril nisu, rukist, otra, kaera, tritikalet, tatart, hernest, põlduba, rapsi, rüpsi või lina. PRIA põldude registri spetsialistid mõõtsid GPS-aparatuuriga üle 102 põldu kogupindalaga 800 ha. Põldude umbrohtumust kontrollis Taimetoodangu Inspektsioon. Toetust ei maksta põldude kohta, mille umbrohtumus oli üle 30%.

Laekunud 4702 taotlusest 99% rahuldati, rahuldamata jäi 42 taotlust. Peamiseks toetusest ilmajäämise põhjuseks oli see, et taotleja ei olnud ennast maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerinud. Mitmed põllumehed küsisid toetust suurema pindala eest, kui neil tegelikult oli. Üle 20% erinevuse korral jäi taotleja toetuseta ja valeandmete esitajana jääb ta ka järgmisel aastal kõigist tulutoetustest ilma. Väiksemate eksimuste korral põllupinna osas vähendati makstavat toetussummat.

Maakondade lõikes on kõige rohkem teraviljatoetuse saajaid Lääne-Virumaal.