Tänases Äripäevas kiidab Tallinna abilinnapea, reformierakondlane Rein Lang Suur-Tallinna ideed. Ühinemisel on jumet ja seda eelkõige nende valdade elanikele, toonitab Lang.
Äripäev vaatab asja Tallinna poolelt ja siit paistab suurem rõõm jäävat pealinna poolele ? pealinn saab rohkem elanikke ja suurema maksutulu, rohelisemad ?magalad? elanikele, uue elamumaa uute elanike pealinna meelitamiseks. Valdade elanikele jääb au saada Tallinna kodanikeks.
Rein Langi, Maret Maripuu ja mitmete teiste poliitikute Tallinn on nagu tüütu ja pisut kohtlane kosilane, kes ei taha kuidagi mõista, miks tema väljavalitud potentsiaalsed pruudid teda tõrjuvad, ja mangub juba aastaid valdadelt ?jah?-sõna.
Harku ja Viimsi on taas öelnud ei ? kes ei tahaks otsustada oma kandi asju ise, ilma et Toompea nõlva alt keegi näpuga näitama ei kipuks. Suur-Tallinna propageerijad lubavad küll väikestesse, kohalikesse asjusse mitte sekkuda, aga ju väheveenvalt, et valdade juhid ei taha liitumisest kuuldagi.
Rein Langi, Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadi kommentaar on mõeldud rohkem tallinlastele .Ta soovib näidata, kui ebaõiglane on pealinlase elu ? tallinlase maksurahaga on rajatud ja hoitakse korras teed ja koolid, aga kulutavad ja kasutavad neid ka ümberkaudsete valdade inimesed. Tuleb Suur-Tallinn, tuleb õiglus ? hakkavad maksma kõik hüvede kasutajad.
Tallinlase elu ei ole nii ebaõiglane. Valdadest käivad tõepoolest väga paljud inimesed pealinnas tööl. Täpselt nii käib see kogu Eestis ? paljud maaelanikud töötavad linnades ja suuremates asulates.
Aga need inimesed ei kuluta üksi teid, vaid ka suure osa oma rahast (Tal)linnas, kasvatades nii kaupluste, toitlustusasulate, teatrite, kinode jne käivet. Teisi sõnu annavad tööd ja leiba ka linnainimestele. Ja vaevalt paneb Rae vald tee kinni neile tallinlastele, kes hakkavad tööle Kalevis, Harku vald lubab tallinlastel töötada Ofelias jne.
Tallinna ja tema naabrite elu on juba praegu väga tihedalt seotud ning nii üks kui teised on samaaegu nii andjad kui võtjad. Seda pealinna juhid aga näha ei taha.
Praegu elab Tallinn lähivaldadega piltlikult öeldes vabaabielu ? kõigil oma kohustused ja oma vabadused ning pole kuulda, et elanikel selle vastu midagi oleks. Tõenäoliselt kasvab pealinn lähivaldadega kunagi kokku, aga see on loomulik protsess.
Probleemi tekitaja on Tallinn, kel on kiire kooselu ametlikuks tunnistamisega ? elanikke jääb vähemaks ja ühes sellega kahaneb ka linna tulubaas. Ja Tallinnale ei piisa koostööst lähivaldadega, ta tahab konkurendid lihtsalt alla neelata.
Ent Tallinn ise pole liitumiseks valmis . Tal pole ülevaadet oma elanikest (register puudulik), ta ei suuda kontrollida linna raha kulutamist (nt hiljutine juhtum integratsioonirahaga, miljonikemmergu ehitamine), ja ta ei oska elanikke kinnistada.
Tallinna volikogu reformierakondlasest esimees Maret Maripuu alahindab lähivaldu, öeldes, et need pole Tallinna konkurendid. Tallinn on neile juba palju elanikke ja ettevõtteid kaotanud. Aga nii pole Tallinn ehk tõsiselt võetav võistleja ka Helsingile ja Stockholmile?