Uus album funkarhitektuurist

Rõhutatult lihtsa ja lakoonilise vormiga mustvalge album ?Funktsionalism Eestis? annab ülevaate Eestis kõrgelt hinnatud funktsionalistliku arhitektuuri kujunemisest ja ajaloost esimese Eesti Vabariigi perioodil. Vaatluse all on funk nii eramute, äride, ühiskondlike hoonete kui ka kortermajade ehitamisel. Räägitakse ka paefunktsionalismist, mille tippteoseks peetakse Tallinna tuletõrjehoonet (1936?1939).

Huvitav on lugeda, et juba 1920. aastatel sai alguse vaidlus lamekatuse sobivuse üle Eesti (ja mitte ainult, ka Saksamaa) kliimasse.

Mis puutub Eestisse, siis eelarvamused lamekatuse suhtes pole tänaseks sugugi kummutatud. Eriti ilmeka näite lamekatuse sobivuse-mittesobivuse vaidlustest toob Hallas-Murula 1930. aastatest: ?Kui perekond Tammekann oma lamekatusega maja ehitamiseks 1932. aastal Tartu pangast laenu tahtis saada, siis vastas pank: ?Saame maja katuse alla viiduks lugeda alles siis, kui sellele on tehtud vettpidav viilkatus.? Laen jäigi saamata.?

Silma rõõmustab raamatu kujundus ? lehekülje välimise ääre suunas koondatud ja hästi liigendatud tekst on sobivaks raamiks lehekülje siseserva joonduvatele mustvalgetele fotodele.

Hästi on lahendatud ka eesti- ja ingliskeelse teksti esitamine: need ei jookse paralleelselt, vaid eestikeelsete peatükkide lõppedes algavad ingliskeelsed.

Kui erinevate arhitektuuriväljaannete puhul jääb teinekord puudu just fotodest ja illustreerivast materjalist, siis Karin Hallas-Murula koostatud ülevaade on siinkohal meeldiv erand. Albumi lõppu üle neljakümnele leheküljele koondatud fototahvlid ning funktsionalistliku arhitektuuri ilmekamate näidete lühikesed tutvustused on väga tänuväärne tegu.

Mahukas pildimaterjal kutsub albumit kasutama ka omalaadse arhitektuurigiidina, et Eesti linnade tänavatel kõndides eestiaegse funktsionalismi parimate näidetega tutvuda. Iseasi, kas raamat selleks mitte liiga akadeemiline pole.