Rakendustarkvara arendust iseloomustab veebipõhisus

Rakendustarkvara on kolimas brauseriaknasse: alates hotmaili-laadsest e-postist ja lõpetades raamatupidamisprogrammide ning tekstiredaktoritega.

E-kirjade vahetamist pakkuv hotmail.com on nii laialt levinud, et mitu arvutikasutajat on minult imestunult küsinud, kas e-posti lugemiseks on ka mõni muu võimalus peale veebibrauseri. Veebipõhisel kasutajaliidesel on kahtlemata palju häid külgi ? kas või see, et sellise tarkvara kasutamiseks pole tarvis arvutisse installeerida mingeid lisaprogramme, piisab vaid veebibrauserist, mis on tavaliselt igas arvutis olemas. Tänu sellele saab brauseripõhise kasutajaliidesega tarkvarale võimaldada ligipääsu suvalisest internetti ühendatud arvutist, mis annab vabaduse töötada seal, kus vajadust on. Sageli kasutatakse veebipõhiste rakenduste väljatöötamiseks tasuta arendusvahendeid (populaarne on näiteks andmebaasimootori MySQL ja programmeerimiskeele PHP kombinatsioon), mis võimaldab tarkvaratootjal pakkuda lahendusi soodsa hinnaga ? pole ju tarvis maksta litsentsitasusid. Kõike seda arvestades ei tasu imestada, et brauseris töötav tarkvara on nii populaarne. Siiski on ka veebipõhisel tarkvaral omad miinused ja paljud brauseripõhise kasutajaliidese plussid on saavutatavad ka teiste (ja tihti hoopis otstarbekamate) vahenditega.

Veebipõhise tarkvara peamine puudus on aeglus. Siin mängib rolli ka netiühenduse kiirus ja kasutatav veebilehitseja, kuid isegi kohtvõrgus on brauseripõhised rakendused n-ö tavalise kasutajaliidesega tarkvarast oluliselt aeglasemad. Nimelt jõuavad brauseris näidatavad HTML-leheküljed kasutajani järgmiselt: kõigepealt esitab kasutaja brauser nõude serverile, mis saadab brauserile kasutajale näidatava veebilehekülje, seejärel kliendi ja serveri vaheline ühendus katkestatakse. Seega näiteks brauseriaknasse paarisaja punktiga rippmenüü joonistamiseks tuleb serveril see tervenisti enne lehekülje tegelikku näitamist veebilehitsejale saata, mis omakorda peab korraga töötlema kogu menüü, kuigi kasutaja võib-olla ei kavatse osasid menüüpunkte kordagi ekraanile kerida. Seevastu programm, mille kasutajaliideseks ei ole HTML-dokumendid, saadaks kasutajale vaid korraga ekraanil näidatava osa rippmenüüst ja küsiks serverilt infot juurde vastavalt sellele, kuidas kasutaja menüüd mööda liigub.

HTML (hypertext markup language) ei olnud algselt mõeldud kasutajaliideste loomiseks, vaid lihtsalt info esitamiseks veebis. Kuigi aja jooksul on veebilehtedele interaktiivsete osade (ehk täidetavate-edastatavate vormide) lisamise võimalused tublisti paranenud, on need siiski üsna piiratud. Seetõttu võib juhtuda, et veebipõhise kasutajaliidesega programmi on üsna ebamugav kasutada, olgu see kui tahes läbimõeldud ülesehitusega. Näiteks võib taas tuua paljude valikutega rippmenüüd: kujutlege end kasutamas veebipõhist rippmenüüga kliendibaasi, milles on tuhatkond nime. Et leida Juhani-nimelist klienti, piisaks tüüpilises Windowsi keskkonnas töötavas programmis, kui kärmelt vajutada järjest klahvidel J ja U, veebipõhise kasutajaliidese puhul aga on sellest vähe abi. Esimene vajutus viib meid küll J-tähega algavate nimede juurde, kust paistab pikk nimekiri Jaane ja Jaanuseid, aga U-tähe puudutamine viskab meid paraku juba U-ga algavate klientide juurde

Väikeste andmemahtudega töötades taolised ebamugavused või brauseri aeglus ei häiri. Kui mingeid andmeid on vaja sisestada-salvestada korra päevas, ei oma paar lisasekundit, mis kulub lehekülgede ekraanile manamiseks või rippmenüüst õige nime otsimiseks, tähtsust. Kui aga mõnda mahukat vormi tuleb täita kümneid kordi tunnis või kui andmeid otsivat programmikasutajat ootab telefoni otsas närviline klient, hakkavad need sekundid tunduma teosammul venimisena.

Veebipõhise kasutajaliidese miinustest ei kiputa tavaliselt rääkima. Oma osa selles mängib ilmselt fakt, et eestikeelse kasutajaliidesega mitte-veebipõhiste, vaid näiteks Windowsi või DOS i keskkonnas töötava kasutajaliidesega originaalprogrammide tootjaid leidub Eesti tarkvaraturul suhteliselt vähe, veebirakenduste pakkujaid aga on enam kui küll. Nii ei taipagi tarkvara muretsemisega tegelev klient üldjuhul küsida, kas brauseripõhine lahendus on ülepea selleks või teiseks otstarbeks kõige parem, vaid usaldab pimesi veebifirma müügiesindaja kinnitusi ? ja mõnikord võib ka selguda, et eespool plussidena loetletud argumendidki ei pea alati paika. Näiteks tihti tuuakse veebipõhiste rakenduste suurima eelisena välja platvormisõltumatus. ?Piisab ainult brauserist, mingit lisatarkvara installida pole vaja,? on iga veebirakendusi pakkuva firma müügiesindaja lemmikargument. Sageli ?unustatakse? lisada, et süsteemi kasutamisel on siiski piiranguks kindla brauseri olemasolu. Nii mõnedki veebipõhised rakendused töötavad korralikult vaid Internet Explorerit kasutades, ja sedagi vaid siis, kui on installeeritud piisavalt värske versioon ja konfiguratsioon klapib, sest brauseripõhisel tarkvaral võib funktsioneerimiseks olla vaja, et JavaScripti või cookie?ide tugi oleks kindlasti sisse lülitatud vms.

Ka veebipõhiste rakenduste odavus ei pruugi iga tarkvara puhul kehtida. Esialgne kulu võib küll olla tagasihoidlik, aga aja jooksul võivad ulatuslikud hooldus- ja arendustööd tarkvara kogumaksumuse kõrgeks ajada. Näiteks firmas, kus kasutatakse veebipõhist müügisüsteemi, mis on seotud pidevalt edasiarendatava veebivälise lao- ja raamatupidamisprogrammiga, tekib tõenäoliselt õige pea vajadus ka veebilahendusse parandusi-muudatusi teha. Võib kujuneda olukord, et iga muudatus (näiteks täiendatakse mõne laoandmebaasi struktuuri) tuleb paralleelselt sisse viia kahte kohta: veebipõhisesse ja veebivälisesse rakendusse.

Ka võib juhtuda, et mõne lisavõimaluse tekitamine veebipõhisele kasutajaliidesele osutub kümneid kordi keerukamaks ja aeganõudvamaks kui sama funktsionaalsuse saavutamine mitte-veebipõhise programmi puhul. Veebi tarbeks rakendustarkvara luues ei saa programmeerijad kasutada paljusid võimalusi, mis on neil mitte-veebipõhisele platvormile programme koostades tavaliselt käepärast. Näiteks ei saa veebi jaoks luua üksteisest täielikult sõltuvaid aknaid. Kui veebipõhises programmis on tarvis, et ühe akna sisu ei saaks uuesti enne muuta, kui mingis teises aknas vajalikud muudatused tehtud ja aken ise suletud, tuleb selle saavutamiseks ümbernurgateid otsida ja hulk väärtuslikku aega kulutada.

Topelttöö vältimiseks on sellistel juhtudel mõttekas HTML-dokumentidel põhineva kasutajaliidesega veebitarkvara asemel võtta tarvitusele mõni alternatiivlahendus. Näiteks Microsoft Terminal Services, Citrix, X-Windows vms süsteemil põhinev lahendus. Need süsteemid võimaldavad klientarvutisse edastada serveris käivitatud töölaua (desktop?i) ja kasutada sellel töötavaid programme täpselt nii, nagu istuks kasutaja otse serveri taga. Seejuures on sellistel süsteemidel tihti samad eelised kui HTMLi-põhistel programmidelgi: alati kättesaadavad interneti kaudu ega pruugi samuti nõuda lisatarkvara installeerimist (nt Microsoft Terminal Servicesi klient oskab suurepäraselt manada töölaua brauseriaknasse). Erinevalt HTMLis kirjutatud kasutajaliidesest on sellised süsteemid kiired, sest kogu programmi töö toimub serveris, üle võrgu liigutatakse vaid infot hiireklikkide, klahvivajutuste ja ekraanipildi kohta.

Kas veebipõhist tarkvara on mõtet kaaluda, sõltub tarkvara eesmärkidest ja kasutajatest. Veebipõhise kasutajaliidesega tarkvara õigustab end, kui selle kasutajaskond on suur ja laialivalguv ega kasuta programmi pidevalt, vaid paar korda päevas või nädalas, tehes seda iga kord eri arvuti taga. Näiteks on veebipõhised e-postikliendid siiski väga meeldiv leiutis, võimaldades interneti kasutajal ükskõik millises maailma otsas asuvast arvutist oma kirjad kätte saada. Hulgilao kümnele müügimehele, kes niikuinii lõviosa ajast kasutavad ühte arvutit, pole küll mõtet veebipõhist kaupade andmebaasi luua ? veebiväline alternatiiv on tõenäoliselt oluliselt kiirem ja mugavam.

Eesti ravimihulgimüügi liiderfirma, enam kui 40protsendilise turuosaga Magnum Medical on apteekidest klientidele interneti kaudu tellimist võimaldanud alates 1996. aastast. Viimase poolteise aastal jooksul on paralleelselt HTMLi-põhise tellimissüsteemiga olnud kasutusel ka Microsoft Terminal Service?il baseeruv lahendus. ?Uus tellimissüsteem on valitud eelkõige kliendi huve silmas pidades: see on kiirem ja seda on mugavam kasutada,? selgitab Magnum Medicali müügidirektor Kadri Tammepuu. Paljud apteegid tellivad ravimeid päevas mitmeid kordi ja suurtes kogustes, seetõttu on kiirus ja kasutusmugavus süsteemi kasutajatele väga olulised, põhjendab ta uut tellimissüsteemi.

Esimesena Eestis interneti abil ravimite hulgimüüki korraldama hakanud Magnum Medical varustab jaemüügiapteeke, haiglaapteeke, haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi.

Autor: Elen Kiisler