PM: Euroliit kasvatab sadamate konkurentsi

Läänemere suuremate sadamate ja transiidifirmade juhtide hinnangul konkurents pärast Baltimaade euroliiduga ühinemist ei vähene.

Euroopa Liidu laevandusspetsialistide ja Läänemere suuremate sadamate juhtide hinnangul on nii Eesti kui ka teised Baltimaade sadamad euroliiduga ühinemiseks teinud piisavalt ettevalmistusi. Eile alanud rahvusvahelisel foorumil ?Läänemere sadamate tulevik. Koostöö Euroopa Liidus? kinnitasid foorumist osavõtjad, et Tallinna Sadam vastab oma arengult Euroopa Liidu (EL) liikmesmaade sadamate tasemele, kirjutab Postimees.

Hoolimata Tallinna Sadama valmisolekust ei tähenda see aga seda, et pärast liitumist väheneks praegune üliterav rebimine nii Baltimaade kui kogu Põhja-Euroopa sadamate vahel.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul ei tule sadamatevahelisest kaubaveoalasest koostööst, hoolimata tihedast infovahetusest, kindlasti midagi välja.

?Kaubavoogude pärast käib siiski terav võitlus ning keegi ei taha oma äri teistele loovutada,? kinnitas Rasmann. Tema hinnangul on siiski võimalik koostöö keskkonnakaitse valdkonnas. ?Ühist transiitstruktuuri saab luua üksnes pärast teatud sadamate konsolideerumist,? nentis Rasmann.

Pakterminali juhatuse esimehe Raivo Vare kinnitusel läheb ELiga liitumisel mõnevõrra teravamaks Tallinna konkurents vastvalminud Venemaa Läänemere sadamatega.

?Tallinna Sadamas läheb tänu rangematele regulatsioonidele ja kallinevale ehitusele investeerimine ja laiendamine keerulisemaks, seda rohkem üritavad areneda Vene sadamad, kes ELi nõudmisi täitma ei pea ja saavad piisavalt riigi toetust,? ütles Vare.

Tema hinnangul tähendab idanaabrite sadamate laiendamine ennekõike seda, et siinne transiidiäri säilitab küll praegused mahud, kuid ülikiiret kasvu nagu viimastel aastatel enam ei tule. Kui praegused mahud peaksid kas või viiendiku võrra kukkuma, tähendaks see töökoha kaotamist vähemalt tuhandele inimesele.