Parem võtta kinnisvaralaen kui niisama tarbida

Eesti majandusseis on hetkel hea ja halb. Kui alustada meeldivast, siis on investeeringud Eestisse ühed Ida- ja Kesk-Euroopa tulemuslikumad, mistõttu võib prognoosida investeeringute jätkumist. Eesti intressitase on langenud ja see teeb laenuvõtmise hõlpsamaks. Samas pole investeeringud suutnud hakata genereerima piisavas mahus eksporti, millega jooksevkonto puudujääk on suurenenud muretsemiseks põhjust andva tasemeni, 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Erinevalt Eesti Pangast väidab Äripäev, et hoogustunud laenutegevus ei ole põhisüüdlane jooksevkonto puudujäägis. Näiteks eluasemelaenu võtmine hoopiski vähendab tarbekaupade tarbimist ja sellega ka importi, kuna kõigeks raha ei jätku. Seepärast pole põhjust laenutegevust administratiivsete vahenditega pidurdada.

Vaieldamatult on pangalaenude maht kasvanud, kuna laenamise teeb atraktiivseks üsnagi madal laenuintress, vähemalt mõne aasta taguse ajaga võrreldes. Laenamine võimaldab põhimõtteliselt tarbida ajas ette. Kuid Emori tarbijaturu uuring tänavuse aasta esimese poole kohta ei kinnita kartusi ülemäärase tarbimise ja majanduse ülekuumenemise kohta: 10protsendise sissetulekute kasvu juures kasvas tarbimine seitsme protsendi võrra.

Kuivõrd keskmise palga tõustes on üha rohkem inimesi suutelised võtma eluasemelaenu, siis suureneb ka nende inimeste arv, kelle tarbimisharjumused muutuvad. Vähem saab kulutada nt riietuse, olmeelektroonika, meelelahutuse, reisimise peale ? kaupadele ja teenustele, mis suures osas tähendavad sisuliselt importi. Ehkki ka oma maja ehitamist võib lugeda tarbimiseks ? ehitusmaterjal jne ?, oleks niisuguseid rahapaigutusi õigem nimetada investeeringuteks.

Kinnisvara hinnast moodustab keskeltläbi veerandi kuni kolmandiku, sõltuvalt asukohast, maa ja maasse paigaldatud kommunikatsioonid. Ülejäänud raha läheb maja ehitamiseks, milles kodumaiste materjalide kasutusprotsent on kahtlemata suurem kui igapäevases tarbimises. Seega paigutub raha rohkem püsiväärtustesse, hoogustamata importi, mida tuleks igati soodustada. Vähetähtis pole seegi, kui palju ehitajaid saab tööd kinnisvaraobjektidel. Probleemid võivad tekkida, kui hinnatakse end üle ega suudeta laenu pangale tagasi maksta. Ent võrreldes heaoluriikidega on meie kinnisvara koormatus laenudega veel väike.

Jooksevkonto puudujäägi peapõhjus on ekspordi madalseis. Vähenenud on koguseline eksport ise. Langenud ka ekspordihinnad, seega on meie ettevõtjad sunnitud oma toodangut välismaal odavamalt müüma kui varem. Kuid kuna tööstustoodang kasvas augustis viie protsendi võrra (aasta baasil), on lootust ekspordimahtude taastumisele. Eile tuli väga hea uudis augustikuu ekspordinäitajate kohta. Tollistatistika andmetel kasvas agustis kaupade väljavedu kolmandiku võrra ja import ainult 8%. Ekspordi nii järsk paranemine annab tunnustust sellest, et meie eksportöörid on madalseisust üle saamas.