- OMX Baltic−0,11%299,21
- OMX Riga0,09%891,61
- OMX Tallinn−0,21%2 056,92
- OMX Vilnius0,03%1 206,69
- S&P 5000,00%6 297,36
- DOW 300,00%44 484,49
- Nasdaq 0,75%20 885,65
- FTSE 1000,18%8 989,19
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,11%299,21
- OMX Riga0,09%891,61
- OMX Tallinn−0,21%2 056,92
- OMX Vilnius0,03%1 206,69
- S&P 5000,00%6 297,36
- DOW 300,00%44 484,49
- Nasdaq 0,75%20 885,65
- FTSE 1000,18%8 989,19
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euronõuded ja reaalne taustsüsteem
Ajakirjanduses on palju räägitud mitmesuguste euronõuete rakendamisest. Kohati selgub, et Eestis kehtestatud nõuded on rangemad kui ELi riikides kehtivad. Erinevates riikides ringi liikudes torkab silma vastuolu meil nõutava ja seal tegelikkuses kehtiva taseme vahel. Kõik tahame, et meid ümbritsev keskkond oleks ideaalne. Samal ajal on pressis piisavalt avamata, mida see ideaali tagaajamine erinevates valdkondades kaasa toob, missugused probleemid sellega kaasnevad.
Üks näide, Mati Hindi 27.09. Õpetajate Lehes kirjutatu: ?Äsja rippus õhus ähvardus, et 100 000 olemasolevat last jääb koolisööklatele esitatud euronõuete tõttu koolilõunata ? niisiis jälle Eesti ametnikkonna ideoloogiakuulekuse tõttu. Poliitikud küsivad demagoogiliselt: ?Kas te soovite, et teie laps saaks söögi ebahügieenilisest köögist? Küsida tuleks hoopis: ?Kas te soovite, et teie lapse kõht oleks tühi??? Tühja kõhtu kannatav laps pole suuteline ka õppima.
Mõeldes edasi, jääb mulje, et euronõuete kehtestamisega hindab Eesti ühiskond oma võimalused üle. Euronõutele vastavas sööklas võib ka ebahügieenilist toitu saada, palju oleneb sealsete töötajate vastutustundest ja kultuuritasemest. Euronõuetega ülepingutamise tulemusel võib mitmel pool tootmine lõppeda. Inimesed jäävad töötuks ja neile peab töötu abiraha maksma, aga millest maksta kui tootmise kadumisega vähenevad maksutulud.
Üha enam on hakatud kirjutama, et euronõuete kontrollijad peaksid leebemad olema, kuid see võib kaasa tuua ka negatiivset, nt altkäemaksude laiema leviku. Nõudeid ei ole vaja mitte ainult kontrollijatele, vaid ka neile, kes nõuetest tulenevalt oma tööd (tootmist) korraldavad. Euronõuete kehtestamine peab toimuma järkjärguliselt, ühiskonna reaalseid võimalusi arvestades ja nende nõudmiste tase peaks olema läbikaalutum (elulisem).
Toetudes euronõuetele on Eestis järjest kasvanud litsentsi (tegevusluba) nõudvate tegevusalade loend. Seadused ja muud õigusaktid on loonud litsentsi omajatele teatud eelise, tõrjudes litsentsi mitteomajad turult välja. Sellega on kaasnenud tööde ja teenuste hinna kasv. Ilmselt on litsentsisüsteemi rakendamine toonud teatud aladel kaasa kvaliteedi tõusu, kuid mitte alati. Litsentsisüsteem raskendab reguleeritavatel aladel uute inimeste sisenemist tööturule. Ilmselt peaks ka litsentseeritavate alade loendil olema mõistlik pikkus. Vastasel korral lämmatab ?tsunfti võim? inimeste initsiatiivi.
Euronõuded on muutunud üliaktuaalseks seoses kinnipeetavatega. Ehitatakse vangimaju, kus elu on nagu kuurordis. See valdkond on oma nõuetega ühiskonna terviksüsteemist välja rebitud ja üleforsseeritud ning lõpuks muutub ühiskonda destabiliseerivaks. Kinnipeetava elamistingimused muutuvad maksumaksja kulul kohati paremaks kui seaduskuulekal inimesel. See motiveerib inimest õigusrikkumisele, et külm aastaaeg heades tingimustes üle elada. Igal aastal hakkab külmade ilmade tulekul kuritegevus kasvama, sest seaduserikkujad tahavad soojas ruumis külmaperioodi üle elada.
Kutsun euronõuete kehtestajaid üles läbimõeldumalt tegutsema.
Enimloetud
1
2
4
Margus Linnamäe: “Vastab tõele.”
Viimased uudised
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Tervishoiusektoris ennustatakse kahekordistumist
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Margus Linnamäe: “Vastab tõele.”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele