• OMX Baltic0,35%321,27
  • OMX Riga0,51%964,21
  • OMX Tallinn1%2 248,66
  • OMX Vilnius−0,1%1 512,68
  • S&P 500−0,77%7 683,69
  • DOW 300,00%51 481,51
  • Nasdaq −0,92%26 820,38
  • FTSE 1000,08%10 693,24
  • Nikkei 225−0,6%65 481,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%95,29
  • OMX Baltic0,35%321,27
  • OMX Riga0,51%964,21
  • OMX Tallinn1%2 248,66
  • OMX Vilnius−0,1%1 512,68
  • S&P 500−0,77%7 683,69
  • DOW 300,00%51 481,51
  • Nasdaq −0,92%26 820,38
  • FTSE 1000,08%10 693,24
  • Nikkei 225−0,6%65 481,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%95,29
Valimiste eel on omavalitsusjuhid tavaliselt innukad elanike huvide kaitsjad. Samas on pressing ebapopulaarsete otsuste tegemiseks soojatootjate ja vee-ettevõtete poolt suur, sest firma peab tuleva aasta plaanis arvestama ka sellega, kui palju tarbija talle maksab.
Kärdla linnavalitsus jättis kooskõlastamata ASi Kärdla Linnasoojus otsuse tõsta Kärdlas sooja hinda 1. oktoobrist 19?20 protsenti ja kolmel järgmisel kütteperioodil igal perioodil 2 protsenti. Kärdla linnavalitsus polnud sellega nõus ja soovitas pakkuda linnaelanikele soodsamat varianti. Soojaettevõtte nõukogu tuligi välja ideega: aastani 2006 tõuseb esimesel kütteperioodil sooja hind võrreldes praegusega 12 protsenti ning järgneval kolmel kütteperioodil lisandub sellele igal aastal 6protsendiline hinnatõus. Kärdla linnaisad aga jäid omapoolse ettepaneku juurde, millega sooja hind tõuseks linnas nelja aasta vältel igal aastal 8 protsenti. Kärdla Linnasoojus ei saa ilma Kärdla linnavalitsuse kooskõlastuseta müüdava sooja hinda muuta.
Ebapopulaarne on ka vee hinna tõus. Ja ka see, kui eraisikutele ja firmadele müüdava vee hinda ühtlustama hakatakse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele