Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iiri referendumi mõju ELi lainemisele

    Raamatus ?Kui Eesti ei saa Euroopa Liitu? esitletud tõrkestsenaariumidest on välismõjude tugevus laienemise pidurdumisele märksa kaalukama tähendusega kui Eesti-siseste tegurite mõju. Mis meist sõltub, on tahe, suutlikus ja oskus kompromisside kaudu jõuda liitumisläbirääkimiste finaali hiljemalt detsembrikuiseks Kopenhaageni tippkohtumiseks, kus Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead langetavad lõpliku otsuse liidu laienemise osas. Otsustatakse, missugused riigid ja millal võiksid saada privilegeeritud ja kaua ihaldatud liikmestaatuse.
    Meist endist sõltub ka hilisem liitumislepingu ratifitseerimisele panek ning selleks otstarbeks korraldatud referendumi tulemus. Üks põhjus aga, miks Euroopa Liidu laienemisele võiks takistus tulla väljastpoolt ja sõltumata meie endi ponnistustest, tuleneb läbikukkunud Iiri referendumist Nizza lepingu ratifitseerimise osas. Mängureeglid näevad ette Nizza lepingu jõustumise üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on selle üksmeelselt heaks kiitnud. Alles siis on põhjust rääkida institutsionaalsest reformist ja laienemisest.
    Nizza leping seadis eesmärgiks muuta otsustuste tegemise protseduure ning valmistada liitu ette laienemiseks kuni 12 potentsiaalse uue liikmesriigi võrra. Ainsad eurooplased, kes aasta tagasi pidasid vajalikuks referendumit selles küsimuses, olid iirlased. Mittesoostumine Nizzas kokkulepituga pani toona paljusid õlgu kehitama ? kuidas on võimalik, et üks ?tüütu väikeriik?, kelle elanikkond moodustab vaid 1 praeguse Euroopa Liidu kogurahvastikust, käitub jäärapäiselt ning ähvardab kogu Euroopa taasühendamise grandioosset projekti läbikukkumisega.
    Iiri ?hääle? arvestamata jätmine mis tahes kõrgete ideaalide ja eesmärkide nimel oleks aga märk sellest, et väikestega ei arvestata ning demokraatia üle otsustavad vaid suured. Kui ka iirlased 19. oktoobril ehk siis teisel korral ütlevad ?ei?, on laienemine formaal-juriidiliselt siiski võimalik, kuid poliitiliselt raskendatud.
    Kujutame ette, et juhtub halvim. Iiri referendumi järgses kaoses lepivad liikmesriigid tõsiasjaga, et Nizza lepingu koht on prügikastis. Samas jällegi ollakse liitumisläbirääkimistega jõutud finaali, mis julgustab liikmesriike laienema veel enne, kui institutsionaalne reform on teoks saanud. Kutsuda kokku jätku-konverentsi institutsionaalsete küsimuste arutamiseks pole kellegi huvides, sest see lükkaks laienemise perspektiivi edasi veelgi kaugemasse tulevikku. Kuid liikmesriigid võivad valida nn õlekõrre, et väljuda halvast mängust hea näoga. Iiri referendumi ?ei? korral on teoreetiliselt võimalik taasavada institutsioonide peatükk ning läbi rääkida uute kandidaatriikide kohtade üle Euroopa Liidu institutsionaalses struktuuris.
    Sellise käiguga oleks küll võimalik teostada laienemist, kuid muudaks selle poliitiliselt tundlikuks neile liikmesriikidele, kelle lootused olid seotud kvalifitseeritud enamushääletuse ümbervaatamisega ning oma suhtelise häältepositsiooni parandamisega. Nii võib sealtpoolt kostuda hääli, mis toetavad ennekõike süvitsi minekut, kuna vastupidisel korral võivad sisereformid üldse jääda teostamata.
    Kui nüüd meist endist sõltumata ja iirlaste kiuste peaks siiski jääma laienemisprotsess toppama, mida saaksime teha, et üht Eesti jaoks viimase kümnendi kaalukaimat välispoliitilist prioriteeti ellu viia? Lihtne oleks käsi laiutada ja nõutust väljendada. Keerukam oleks välja töötada tegevuskava musta stsenaariumi tarvis. Kas Eestil on see olemas?
    Kui iirlased ütlevad referendumil ?ei? ning liikmesriigid õlekõrre järele ei haara, siis võib kõige optimistlikuma stsenaariumi korral laienemine aset leida alles 1. jaanuaril 2008 ehk siis, kui järgmise seitsme aasta eelarve üksikasjad on selgeks vaieldud. Mismoodi talitada siis, kui ?ajaloo lõpp? nihkub tulevikus viis aastat edasi?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tanklates langes bensiini hind kuu ajaga 9% Naftahind -22%
Maailmaturul toimunud naftahinna langus on jõudnud ettevaatlikult ja osaliselt ka tanklatesse.
Maailmaturul toimunud naftahinna langus on jõudnud ettevaatlikult ja osaliselt ka tanklatesse.
Meelis Mandel: miks 3% otsustab 97% eest? Räägime ametiühingutest
Mida teevad tööturu läbirääkimistel paljudes sektorites esindamata ametiühingud, samal ajal kui töötajate ja paindliku töökeskkonna eest suudavad väga hästi seista ettevõtlusorganisatsioonid, küsib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Mida teevad tööturu läbirääkimistel paljudes sektorites esindamata ametiühingud, samal ajal kui töötajate ja paindliku töökeskkonna eest suudavad väga hästi seista ettevõtlusorganisatsioonid, küsib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
EfTEN sai finantsinspektsioonilt loa kaks fond ühendada
EfTEN Real Estate Fund III ja EfTEN Kinnisvarafond sai ühinemiseks finantsinspektsioonilt loa, otsus kinnitatakse eeldatavasti järgmisel nädalal aktsionäride koosolekul.
EfTEN Real Estate Fund III ja EfTEN Kinnisvarafond sai ühinemiseks finantsinspektsioonilt loa, otsus kinnitatakse eeldatavasti järgmisel nädalal aktsionäride koosolekul.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Olulisemad lood

Enterprise Europe Network – info ja tugiteenused ambitsioonikale Eesti ettevõttele
Euroopa Liidu algne idee baseerus liikmesriikide vahelisel majanduskoostööl. Tänane siseturg pakubki rohkelt võimalusi ja majandusvabadusi, et ettevõtjad saaksid kasvada ning oma unistused ellu viia. Eesti ettevõtjaid aitab selles Enterprise Europe Network.
Euroopa Liidu algne idee baseerus liikmesriikide vahelisel majanduskoostööl. Tänane siseturg pakubki rohkelt võimalusi ja majandusvabadusi, et ettevõtjad saaksid kasvada ning oma unistused ellu viia. Eesti ettevõtjaid aitab selles Enterprise Europe Network.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.