Tõnis Arnover • 30. oktoober 2002 kell 22:00

Põhjalas elektriga kitsas

Sellise prognoosi esitas Soome Vaasa ülikooli juures tegutsev EMG uurimiskeskus. EMG projektijuht Teemu Närvä usub, et elektri hind tõuseb järgmise poole aasta jooksul 8?10 ja tuleva kevade järel veel umbes sama palju.

Põhjamaades on aidanud elektri hinda ühtlustada ja alandada nii ühise elektribörsi Nordpool loomine kui ka Rootsi ja Norra hüdroenergia rohke pakkumine pärast 90. aastate keskpaika. Praegu katab hüdroenergia Põhjala elektrituru vajadustest umbes 60. Kuid tänavune erakordselt kuiv suvi, millele ei järgnenud ka erilisi sügissademeid, on kahandanud Rootsi ja Norra veevarusid umbes viiendiku võrra. Kõik see ning lisaks erakordselt vara Põhjalasse saabunud külmad on tõstnud nii hüdroenergia kui kogu Nordpoolis pakutava elektri hinda.

Eelmise aastaga võrreldes on elektri hinna tõus veelgi märgatavam. Aastagusega võrreldes oli elektri keskmine hind Põhjala elektribörsil septembris 20 ja oktoobris koguni 60 kõrgem.

Soome energiasektori keskliit Finergy ja Põhjala võrgufirmade koostööorganisatsioon Nordel on hoiatanud, et külma talve korral võib elektrivarustusega raskusi tulla, eriti kui tööstuses alanud tõus jätkub.

Soomes kasvab elektri tarbimine stabiilselt 2?3 aastas. Et uusi jõujaamu pole viimasel ajal juurde ehitatud, siis on külmematel kuudel tarbimine jõudnud tootmisvõimsuste piirile.

Soome on olnud pidev elektri importija. Eelmisel aastal kattis ta oma energiavajadustest ca 17 importelektriga. Suurema osa ehk 10 sellest tõi ta Venemaalt. Praegu Soomet Venemaaga ühendava ülekandeliini võimsus on 900 megavatti, uueks aastaks valmiv liin lisab veel 400 megavatti. Paraku teeb Soomet murelikuks see, et Venemaal käivate energiasektori reformide tõttu ei ole tal pärast 2005. a mingit tagatist elektri saamise kohta. Et tema enda uus viies tuumareaktor valmib kõige varem 2009, jääb sinna vahele must auk.

Elektri vähesuse üle ei muretse ainult Soome, vaid teisedki Põhjamaad. Nordeli hinnangul tähendaks kuivade suvede jätkumine elektriprobleemide süvenemist terves Põhjalas. Prognoositakse, et väga kuival aastal tuleks Kesk-Euroopast aastas importida kuni 50 teravatt-tundi elektrienergiat. Nordel uuribki praegu võimalusi, kuidas ühiste investeeringutega rajada uusi ülekandeliine. Esialgse plaani kohaselt on kavas Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahelist ülekandemahtu suurendada aastaks 2005 5000 ja 2010 7000 megavatini.

Rootsi on seni olnud põhiliselt elektri eksportija. Eelmisel aastal, kui hüdroenergia tootmine püstitas kõigi aegade rekordi ? 78,5 teravatt-tundi ?, eksportis Rootsi kokku 7,4 teravatt-tundi. Põhiline osa sellest läks Norrasse ja Soome ning väike osa kaks aastat tagasi valminud Swepol Linki kaudu Poola.

Rootsis tahetakse alates 2008. a elektrivarustus jätta täielikult elektrifirmadele, kellel tuleb hoolitseda muu hulgas elektrivaru loomise eest. Kuni sinnamaani on valitsus pannud selle ülesande Svenska Kraftnätile, kes vastutab 2000 MW elektrireservi loomise eest.

Rootsi on teatavasti otsustanud 30?40 aasta jooksul tuumaenergiast loobuda. Esimene reaktor ehk Barsebäck 2 on kavas sulgeda juba tuleval aastal. Svenska Kraftnät on valitsust hoiatanud, et erakordselt külma talve korral võib sulgemine kaasa tuua elektripuuduse.

Soome ekspertide sõnul hakkab tulevikus elektri hinda ülespoole kruvima Kyoto ilmastikuleppe jõustumine. Lepe püüab vähendada kasvuhoonegaase, mistõttu maksustatakse kõrgemalt tahkekütusest toodetav elekter.

Lappeenrantaa tehnikaülikooli professor Risto Tarjanne prognoosib Helsingin Sanomates, et see tõstaks söest toodetava elektri kilovatt-tunni hinda 27 senti, maagaasi ja turba kasutamisel vastavalt 11 ja 31 senti.

Ega Eestigi seis Põhjamaade kõrval kiita pole. Äripäev on juba kirjutanud sellest, et Kyoto lepe ja ELi keskkonnadirektiiv seavad põlevkivienergeetikale järjest rangemad piirangud, mistõttu nii teadlaste kui poliitikute sõnul pole Eestil pääsu tuumajaama ehitamisest.

Hetkel kuum