Tuleb edasi liikuda – suured tööandjad seovad palgatõusu karjääriga
Ettevõtted tõstavad palku peamiselt siis, kui töötaja liigub ametikõrgendusega edasi, omandab uusi oskusi või kui tööprotsesside efektiivistamine võimaldab kulubaasi hoida, aga mitte ainult.
Eestlased saavad pea kolmandiku vähem palka, kui nad päriselt tahaksid. Kuigi enamasti tõstetakse palka tööandja algatusel, küsivad paljud töötajad endale ka ise palgatõusu. Enne ülemusega rääkimist tuleb teha korralik eeltöö, millega saad algust teha kohe praegu.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Võrreldes eelnevate koroonakriisi järgsete aastatega on palgatõusud nüüd tagasihoidlikud, rääkis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. "Enne oli 9-10 protsenti tõus, nüüd on keskmine 5-6 protsenti," ütles Seeder.
Statistikaameti juht Urmet Lee rääkis, et täpsustatud keskmise palga arvutus selgub homme, kuid koridor, kuhu kasv mahtuma peab, on selge. „See ei ole kindlasti kahekohaline ja pigem jääb 6-7% kanti, võib-olla alla natukene, võib-olla üles – see veel täpsustub,“ ütles Lee.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.