Energiatootjaid erastab praegu kogu maailm ja midagi uut selles pole. Maailmaajaloo ilmselt suurima hilinemisega jõuab energiasektor vaba konkurentsi sektoritele järele. Pärast energia vabaturu rakendumist ei erine Eesti riik oma energiapakkumise poolest millegagi naaberriikidest. Miks ei võiks Eesti teiste sabas käimise asemel astuda hoopis sammu edasi, minna kohe konkurentsist ette ja rahvusvahelises riiklikus konkurentsis lõigata loorbereid mittetulunduslikult ehk MTÜ vormis organiseeritud energiateenusega.

MTÜ valdav näide on kõikidele kodanikele kuuluv riik. Moes on arvata, et riik on üks halb haldaja, kuid eks see sõltub juhtidest, keda me riigi etteotsa valime. MTÜ on ka korteriühistu, mis tõestab, et MTÜ on efektiivsem siis, kui tal on nõudlikult enda huvide täitmist jälgiv liikmeskond. Eraomandus ei taga tingimata tarbijale soodsaimat teenust. Eraomanike/eraäri juhtide tase ja eriti küpsus maailmakodanikena varieerub ja nende motiivid äri korraldamisel ja hinna kujundamisel võivad olla erinevad.

Näiteks tundub järjest enam börsiettevõtteid hinnates, et põhitegevuse asemel on nende tähelepanu orbiidis aktsia hinna kergitamine mis tahes nipi abil ja investeeringuotsused langetataksegi sõltuvalt sellest, kui suur on vastava pressiteate mõju aktsiale. Vana ja vajalik ebapopulaarselt stabiilne rasketööstus üritab aga rajada oma high-tech, bio-tech või e-äri tütarfirmat, et pääseda kõrgemalt hinnatud ja suure paisumisvõimega tõusva trendi sektorisse.

Kui fookuses on kasum, siis tarbija sellesse fookusesse hästi ei mahu. Et aga tarbija muutub järjest nõudlikumaks, teadlikumaks ja määravamaks ning isikujulgus kasvab, siis võib ennustada, et tarbija hakkab ostuotsuseid langetama selliste ärivormide kasuks, kus esikohal on tema huvid. Seetõttu tundub, et just mittetulundusühingust saab 21. sajandi uus prevaleeriv ärivorm.

Me jõudsime anda Eesti telekomiteenused vanamoodsalt erakätesse, aga Eesti Energia on endiselt riigile kuuluv aktsiaselts. Ehk pole veel hilja lasta lahti minevikust ja hakata otsustama tuleviku üle? Nagu maailmakuulus jäähokimängija W. Gretzky oma edukust seletas: ?Mõned uisutavad sinna, kus litter parajasti on. Mina uisutan sinna, kuhu ta järgmiseks jõuab.?

Kujundades Eesti Energia & Co ümber uut teadlikkust rakendavaks mittetulunduslikuks süsteemiks, peaks see andma võimaluse Eesti piires toota ja müüa odavaimat võimalikku energiat. Odav energia oleks Eesti riigile rahvusvahelises konkurentsis täiendavaks eeliseks mitte ainult kulude perspektiivis, vaid annaks silmad ette ka mõtte kvaliteedi alal. Selline suurettevõte jääks endiselt Eesti suurimaks. Ka vabaturul saab ta osaleda. Välisturgudele võib energiat edasi müüa mujal kehtivate hindadega lähedaselt, eriti kui see aitab siseturul müügihinda alandada. Vastupidiselt võib mujalt odavamalt jällegi sisse osta.

Peamine erinevus oleks, et energiaettevõtte hinda ei koorma omaniku ehk tuhandete kontrollimata eesmärkide ja vastutustundega aktsionäride kasusoovid. MTÜs üle jäävat tulu ei planeerita, kasumit ei võeta välja kasumina, vaid kasum kandub hinnasäästu kujul üle tarbijatele. Sellisena toetataks ta säästvat arengut (optimaalne kulu- ja tulujaotus) ja mõjutataks kõikide teiste toodete ja teenuste hinda. Kui eraettevõte on kasu(m)lik omanikule, siis MTÜ on kasulik tarbijale. Elektri puhul kõikidele.

Autor: Pia Kurro