Eesti Energia mittetulundusühinguks

Kui fookuses on kasum, siis tarbija sellesse fookusesse hästi ei mahu. Et aga tarbija muutub järjest nõudlikumaks, teadlikumaks ja määravamaks ning isikujulgus kasvab, siis võib ennustada, et tarbija hakkab ostuotsuseid langetama selliste ärivormide kasuks, kus esikohal on tema huvid. Seetõttu tundub, et just mittetulundusühingust saab 21. sajandi uus prevaleeriv ärivorm.

Me jõudsime anda Eesti telekomiteenused vanamoodsalt erakätesse, aga Eesti Energia on endiselt riigile kuuluv aktsiaselts. Ehk pole veel hilja lasta lahti minevikust ja hakata otsustama tuleviku üle? Nagu maailmakuulus jäähokimängija W. Gretzky oma edukust seletas: ?Mõned uisutavad sinna, kus litter parajasti on. Mina uisutan sinna, kuhu ta järgmiseks jõuab.?

Kujundades Eesti Energia & Co ümber uut teadlikkust rakendavaks mittetulunduslikuks süsteemiks, peaks see andma võimaluse Eesti piires toota ja müüa odavaimat võimalikku energiat. Odav energia oleks Eesti riigile rahvusvahelises konkurentsis täiendavaks eeliseks mitte ainult kulude perspektiivis, vaid annaks silmad ette ka mõtte kvaliteedi alal. Selline suurettevõte jääks endiselt Eesti suurimaks. Ka vabaturul saab ta osaleda. Välisturgudele võib energiat edasi müüa mujal kehtivate hindadega lähedaselt, eriti kui see aitab siseturul müügihinda alandada. Vastupidiselt võib mujalt odavamalt jällegi sisse osta.

Peamine erinevus oleks, et energiaettevõtte hinda ei koorma omaniku ehk tuhandete kontrollimata eesmärkide ja vastutustundega aktsionäride kasusoovid. MTÜs üle jäävat tulu ei planeerita, kasumit ei võeta välja kasumina, vaid kasum kandub hinnasäästu kujul üle tarbijatele. Sellisena toetataks ta säästvat arengut (optimaalne kulu- ja tulujaotus) ja mõjutataks kõikide teiste toodete ja teenuste hinda. Kui eraettevõte on kasu(m)lik omanikule, siis MTÜ on kasulik tarbijale. Elektri puhul kõikidele.

Autor: Pia Kurro