Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bensiiniostjale makstakse peale

    Kütusemüüjad tunnistavad, et iga liitri müümise peamine argument pole hinnasõja puhul kasum. ?On olukordi, kus kliendile makstakse peale selle eest, et ta tangiks,? ütles Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.
    ASi Olerex juhatuse esimehe Jaanus Laasi sõnul tuleb bensiini jaemüüjatel töötada igal aastal vähemalt paar kuud allpool tasuvuspiiri. ?Selles suhtes pole praegune olukord erandlik,? ütles ta.
    Väide, et hinnasõda on tanklaketid tarbijale pealemaksmiseni või vähemalt selle piirini tirinud, põhineb bensiini hulgihinna ja jaemüügikulude liitmisel. Tulemused näitavad, et bensiini 95 puhul võivad müüjad kaotada rohkem kui 10 senti liitrilt, 95 Euro puhul aga rohkem kui 20 senti liitrilt.
    Kütuse hulgi- ja jaehinnad põhinevad tõsikindlatel andmetel, müügikulud aga valdavalt hinnangutel, sest mitmed suuremate jaemüügikettide esindajad ei soovi neid avalikustada. ?Eriti ei tahaks me seda teha praeguse konkurentsivõitluse tingimustes,? sõnas Hede Kerstin Luik. Ka Hydro Texaco Eesti juht Andres Kivistik ütles, et nende firmas on kulud liigitatud konfidentsiaalse informatsiooni hulka.
    Et ühe liitri autokütuse müümine Eesti mehitatud tanklates maksab vähemalt ühe krooni, kinnitas aga arvukalt tanklaid omava ASi Eksar Transoil juht Märt Mägi. ?Alla kroonised kulud ei tule kõne allagi, seda tingivad juba töötajate palgad ja vältimatud tasud kõiksugustele kontrollidele,? sõnas ta. ?Ja alati tekivad mingi suure koguse väiksemateks jaotamisel teatavad kaod.?
    Krooni liitri kohta on nimetanud mitmed teisedki müüjad, kulud liitri müümisele automaattanklas on umbes 30 senti madalamad, kusjuures konkreetseid müügikulud sõltuvad ka bensiinijaama investeeritud rahast. ?Loomulikult peab viie-miljoni-krooni-jaama omanik tegema teistsuguseid arvestusi kui poole-miljoni-jaama omanik,? rääkis Märt Mägi.
    Kaua hinnasõda veel jaemüüjate majandusnumbreid räsib, ei osanud sõdijad öelda. Küll tõdes Hede Kerstin Luik, et kui konkurentsivõitlus on tervendav asi, siis hinna langetamine alla ratsionaalse piiri tekitab musta turu kasvamise ohu. ?Firmad, kelle tegevus pole sajaprotsendiliselt eetiline, hakkavad nurka surutuna ebaseaduslikke lahendusi leidma,? lausus Luik.
    Samas soosivad hinnasõdalasi langevad hulgihinnad. ?Kütuse hulgihinnad on langenud ning tõenäoliselt langevad veelgi,? ütles kütuseid hulgi müüva OÜ Mark Oil juht Jaan Soomets, kes tunnistas ka, et hulgimüüjate marginaalid on alla läinud. ?See on turu agressiivsust aga vähendanud ja kindlamaid partnerlussuhteid soosinud, uut partnerit tuleb otsima ainult eelmiselt petta saanud ostja.?
    Jaanus Laasi väitel tasub sõda analüüsides siiski tähele panna, et hinnalangus on toimunud ainult bensiinidel 95 ja 95 Euro, diislikütuse marginaal on aga tugevam. ?Ühelt poolt toetab seda maailmaturu hindade langemine, teisalt surub diislikütuse hinda üles alates 1. detsembrist kohustuslik talvine diislikütus, mille tarnehinnad on kõrgemad,? ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.