Hüvitised töötukassalt

Järgmisest aastast käivituv töötuskindlustuse seadus tagab töötajale hüvitise töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksujõuetuse korral. Ühiskonna tasandil leevendab töötuskindlustus ettevõtete restruktureerimise sotsiaalseid tagajärgi, soodustades sellega majanduse sujuvamat ja valutumat ümberkorraldamist.

Koondamise ehk siis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral maksab töötukassa hüvitist juhul, kui tööandja turuolukorra muutumisest tingituna vabastab 30 päeva jooksul töölt või teenistusest vähemalt viis töötajat kui tööandja annab tööd kuni 19 töötajale.

Samuti maksab töötukassa hüvitist siis, kui koondatakse kümme töötajat 20-99 töötajaga ettevõttes või kümme protsenti töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100-299 töötajale või 30 töötajat kui tööandja annab tööd vähemalt 300 töötajale.

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral maksavad töötajale hüvitise võrdsetes osades välja tööandja ja töötukassa. Hüvitist, mida tööandja peab seaduse alusel maksma töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise puhul, vähendatakse töötukassast väljamakstud hüvitise võrra.

Nt 50 töötajaga ettevõte kavandab töölepingute ülesütlemist 15 töötajaga, kelle pidev töösuhe selle tööandja juures on: 5 töötajal 3 aastat; 5 töötajal 7 aastat ja 5 töötajal 12 aastat. Kuna kõigi töötajate kuupalk on 6500 krooni, oleks koondamishüvitis: 5 töötajal kahe kuupalga ulatuses ehk kokku 5 x 2 x 6500 = 65 000 krooni; 5 töötajal kolme kuupalga ulatuses ehk kokku 5 x 3 x 6500 = 97 500 krooni; 5 töötajal nelja kuupalga ulatuses ehk kokku 5 x 4 x 6500 = 130 000 krooni, seega kokku 292 500. Töötukassa katab kindlustushüvitisena poole ehk 146 250 krooni. Töötukassa tasub hüvitiselt ka sotsiaalmaksu ehk siis kokku 195 513 krooni. Ettevõte on samal ajal tasunud töötukindlustusmakset: 50 x 6500 x 0,5 = 1625 krooni kuus.

Töötuskindlustuse seaduse järgi on töötajal õigus saada töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral töötukassalt hüvitist töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses, kui tema pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud kuni viis aastat. Kui pideva töösuhte kestus selle tööandja juures on 5-10 aastat, on töötajal õigus saada 1,5 keskmise kuupalga ulatuses hüvitist ning kui pideva töösuhte kestus tööandja juures ületab kümmet aastat, on töötajal õigus saada kahe keskmise kuupalga ulatuses hüvitist.

Hüvitise taotluse esitab tööandja, kes kavandab töölepingute kollektiivset ülesütlemist. töötukassal on kohustus vaadata kümne päeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates läbi tööandja avaldus, kontrollida taotletava summa põhjendatust ning teha otsus hüvitise määramise või määramata jätmise kohta.

Samas on töötukassal õigus pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega kuni 14 päeva võrra, kui selleks on olemas mõjuv põhjus. Sellisel juhul on Töötukassa kohustatud avalduse esitajale viivitamatult teatama tähtaja pikendamisest ning seda põhjendama.

Kui hüvitise määramiseks puudub alus, teeb töötukassa otsuse jätta hüvitis määramata ning saadab selle avalduse esitajale koos põhjendusega ja viitega õigusaktide sätetele hiljemalt viiendal päeval, arvates otsuse tegemise päevast.

Sellisel juhul peab tööandja maksma töötajale välja töölepingu lõpetamise hüvitise täismahus.

Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise panka töötaja arvele hiljemalt viiendal päeval otsuse tegemise päevast arvates.

Autor: Raivo Paavo