Konkurents Telekomi omanikeringis lõpeb

Telia teatas eile, et esialgsetel andmetel nõustus Telia pakkumisega 98,4 Sonera aktsiakapitali omanikest. Kuigi lõplikud tulemused avaldatakse neljapäeval, ei tohiks oluliselt midagi muutuda, sest ühinemiseks oli tarvis 90 heakskiit.

?Meile on see positiivne uudis. On lihtsam, kui sul on üks strateegiline omanik, mitte kaks konkureerivat omanikku,? ütles Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik.

Männiku sõnul ei muutu ettevõttes tänavu midagi, kuid järgmisel aastal võib omanike ühinemine tuua muutusi, sest uued struktuurid toovad kaasa ka uued strateegiad. Männik ei osanud võimalike muutuste kohta veel midagi täpsemat öelda, sest Balti riikidega tegelevad inimesed ei ole veel kindlad. Ta tõdes, et Telekom on senini deklareerinud, et ollakse domineeriv telekomiettevõte Eesti turul ning omanikestruktuuri muudatused seda ei muuda.

?Suuromanike ühinemises on Telekomi jaoks nii halba kui ka head, kuid positiivne kaalub negatiivse üles,? lausus Hansabank Marketsi analüüsi osakonna juhataja Urmas Riiel. Negatiivse mõju kohalt tõdes Riiel, et kui varem olid Telekomi nõukogus Telia ja Sonera esindajad tasakaalustavaks jõuks, siis nende ühinemisel jääb see roll vaid riigile. Enne oli seda kriitilist mõtlemist rohkem, rääkis Riiel. ?Ma ei ütle, et midagi peaks juhtuma, aga suureneb oht, et võetakse vastu väikeaktsionäridele mitte kõige soodsamad otsused,? lausus ta.

?See on Telekomi juhtkonna ülesanne töötada kõigi omanike, mitte ainult suurte huvides,? lausus Jaan Männik.

Kuna aktsionäride leping, mis keelab Telial ja Soneral omandada üle 49 Telekomi aktsiatest, kehtib 2004. aasta maini, ei ole Telekomi börsilt lahkumise küsimus Männiku sõnul päevakorras. ?Isegi teoreetiliselt ei ole 1,5 aasta jooksul võimalik börsilt ära tulla.?

Varem on osapooled kinnitanud, et lepingut on kokkuleppel võimalik muuta.

Eesti Telekomi juhatuse liige Krister Björkqvist ütles kevadel HEXi infolehele antud intervjuus, et tõenäoliselt vähendab riik lähiajal oma senist osalust Eesti Telekomis.

Toona tõdes rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali, et Telekomi suuromanike ühinemiskava tõttu on mitteametlikult arutatud, kas sellega muutub midagi ka riigi jaoks ja kas seetõttu on põhjust kaaluda 27,3 osalusest loobumist. Eile lausus ta, et riigi osaluse müüki ei ole ei ametlikult ega mitteametlikult otsustatud. Riieli sõnutsi ei juhtu enne valimisi selles osas tõenäoliselt midagi. ?Mina riigi asemel üheksa korda mõõdaks ja üks kord lõikaks,? lausus ta tuleviku kohta.

Kui odavalt antakse, siis Telia ja Sonera kindlasti võtaksid ka riigi osaluse, aga ühineval Telial ja Soneral on Riieli sõnul praegu olulisemaid projekte kui Balti riikides riigiosaluste kokkuostmine.

Telekomi aktsia hind kerkis eile ligi 4, kuid vaid suuromanike ühinemisotsuse arvele seda kirjutada ei saa.

?Tõenäoliselt sai Telekom suuromanike ühinemisest täiendavat toetust, kuid aktsiahinna tõusu põhjus on muu telekomisektori tõus,? lausus Ühispanga strateeg Aivo Kangus. Tema sõnutsi on aktsia hind lühiajalises perspektiivis juba hinnasihi lähedal, mistõttu ta aktsiat aktiivselt osta ei soovita, pigem võiks otsida müügivõimalusi.

Riiel märkis, et nendegi 100kroonist hinnasihti arvestades on aktsial veel tõusuruumi. ?Täna on ülespoole rohkem ruumi liikuda, eeldades, et regulatiivne keskkond jääb samaks,? lausu Riiel.