• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transiidi arengu kindlustavad investeeringud

    Transiidi osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangus on 6 protsendi ringis, kui siia lisada ka muud transiidiga otseselt seotud valdkonnad, saame 15?20 protsenti. Viimaste aastate kaubavoogude kasv on olnud 20 protsenti, tänavu tuleb see veidi väiksem.
    Kaks kolmandikku Eesti transiidist tuleb naftasaaduste arvelt, kuid riskide vähendamiseks on oluline suurendada muu kauba osakaalu.
    Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni hinnangul on tänavu see päris hästi õnnestunud. Juurde on tulnud nii vilja kui ka väetisi ja sütt. Kui selle aasta 10 kuu kokkuvõttes on kõik kaubavood kokku kasvanud eelmise aastaga võrreldes 15,6 protsenti, siis puistlasti osas on kasv 55,6 protsenti. Segalast, mille alla käivad näiteks metallid, on vähenenud 15,9 protsenti, kuid konteinerkaupu on tänavu olnud viiendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Vedellasti osas on kasv olnud 15 protsenti.
    Kaubaveo edasise kasvu kindlustamiseks on Tallinna Sadama nõukogu tänaseks kinnitanud investeeringuid juba 1,2 miljardi krooni ulatuses. Riho Rasmanni sõnul on investeeringute jaotamisel silmas peetud põhimõtet, et olemasolevad kaubagrupid ei kannataks ja oleks võimalik uusi kaupu juurde tõmmata. Oluline koht on siin Muuga söeterminali projektil, mille lõplikuks investeeringute mahuks kujuneb 600 miljonit krooni ja mille ehitus algab järgmisel aastal. Otsesidemed Vene söetootjatega on juba sõlmitud 4 miljoni tonni peale aastas, kuid hiljem on seal võimalik vastu võttas ka 5-6 miljonit tonni aastas.
    Teine suur projekt käivitub tuleval aastal Muugal seoses konteineriterminali laiendamisega. See läheb sadamale maksma 336 miljonit krooni ja peaks muu hulgas aitama paremini kasutada Muuga sadama ro-ro-vedude potentsiaali.
    Transiidi kasvu aitab Rasmanni sõnul kindlustada ka Muuga sadamasse tuleva tööstus- ja logistikapargi projekt, mille äriplaan tuleb sadama nõukogus arutusele jaanuaris. Sellega seoses on kavas laiendada Muuga vabatsooni piire. Huvilisi, kes soovivad seal mingit tootmist arendada või laokompleksi rajada, Rasmanni sõnul jagub.
    Tootmise poole pealt hakkab juba lähiajal tööle Galvexi tehas, mis hakkab metalli töötlema. Tulemas on sojatehas, mille abil saab oluliselt suurendada läänest itta kulgeva transiidi voogu. Kaubale lisaväärtuse loomine annab Eesti majandusele rohkem kui lihtsalt läbivedu, sest tuleb juurde töökohti ja maksutulu. Tööjõu probleemi Muugal Maardu läheduse tõttu Rasmanni sõnul ei ole.
    Teise sadamana areneb lähiaastail jõudsalt Paldiski. Tänavu lõpevad seal süvendustööd, tuleval aastal tuleb Alexela tarvis uus kai. Paldiski, nagu ka Muuga probleem on raudtee, mis võib Rasmanni hinnangul sadamale jalgu jääda.
    Et saavutada aastaks 2006 kaubaveo mahuks läbi Tallinna sadamate praeguse 37 miljoni tonni asemel 45 miljonit tonni aastas, peab ka raudtee kõvasti investeerima, leiab Rasmann. Paldiski sadama edasiseks arendamiseks on hädavajalik Männiku-Laagri ümbersõidu rajamine. ?Usun, et Nõmme elanikud pole kuigi õnnelikud, kui naftarongid sealt viis korda sagedamini läbi sõitma hakkavad,? ütleb Rasmann. Tema arvates tuleks kaubaveo kiirendamiseks Venemaaga panna konteinerite veol käima süstikrongid sarnaselt naftarongidega. See vähendaks seisuaega ja kaubakadusid piiril ning suurendaks ühtlasi meie konkurentsieelist teiste sadamate ees.
    Umbes viiendiku Eestist läbivatest kaubavoogudest andva Transiidikeskuse ASi nõukogu esimehe Anatoli Kanajevi sõnul jääb selle aasta transiidi kasv eelmiste aastate omale pisut alla. Kui varem kasvas kaubavedu 20 protsenti aastas, siis tänavu tuleb Kanajevi arvutuste kohaselt kasvuks 17 protsenti. Ta ei julge pakkuda suuremat numbrit ka järgmiseks aastaks.
    Tempo aeglustumise peapõhjuseks peab ta Venemaa sadamate arengukava realiseerumist, eeskätte Primorski sadama kasutuselevõttu, kuid ka Peterburi ja teiste sadamate kiiret arengut. Samas kinnitab Kanajev, et kuna kaubavood pidevalt kasvavad, siis suurt ohtu ta Vene sadamates meile ei näe. ?Aga me peame olema valvel ja mitte hilinema oma võimaluste kasutuselevõtuga,? lausub ta.
    Antud hetkel peab Kanajev kõige olulisemaks uue konteineriterminali ehitamist Muugale. See tõstaks oluliselt Tallinna konkurentsivõimet teiste ümbruskonna sadamate hulgas, sest võimaldaks tuua Tallinna sadamasse vagunitega kaupu Hiinast ja Jaapanist ning saata need siit laevadega edasi Lääne-Euroopasse. Hiljaaegu käis Tallinna Sadama juhtkond Hiinas olukorraga tutvumas ja vajalikke kontakte sõlmimas. Praegusele kaile, kus toimub konteinerite laadimine ja mis on tänaseks kitsaks jäänud, lisandub veel kaks. Kui kõik läheb plaanikohaselt, peaks uus bassein valmis saama juba 2004. aastal. Kolme kai käikuminek võimaldab konteinerite mahtu vähemalt kahekordistada. Kui praegu saab ühel kail töödelda maksimaalselt 150 000 tingkonteinerit kaupa, siis kolme kai käikuminekul võiks see arv suurendada 300 000?350 000 tingkonteinerini.
    Muuga sadama eeliseks on universaalsus, mis võimaldab manööverdada erinevate kaubagruppidega. Kanajev toob näiteks eelmise aasta, kui Venemaalt vilja peaaegu ei tulnud ja viljaterminal seisis. Sadamal aitasid sellal kaubavoogusid kasvatada naftasaadused ja mineraalväetised. Juhul kui naftatoodete voog Venemaalt peaks vähenema, aitab olukorda tasakaalustada Muugale rajatav söeterminal võimsusega 4?5 miljonit tonni aastas.
    Uutest projektidest rääkides ei saa mööda minna sojaubade töötlemise tehasest. Pool miljonit tonni toorainet suurte laevadega Lõuna-Ameerikast aastas annab juba iseenesest sadamale tööd, kuid Muugal hakatakse ube õliks ümber töötlema ja valmistoodangut välja vedama. Järgmisel aastal algava ehituse maksumuseks kujuneb pisut alla poole miljardi krooni. Kauba vastu on huvi töötlema Venemaal, Lätis-Leedus, samuti Lääne-Euroopas. Edaspidi on võimalik tootmist laiendada ja sama tooraine baasil jõusööta ning biokütust tegema hakata. Kanajevi hinnangul on tegu väga perspektiivse projektiga.
    Investeeringutest üksi on tuleviku kindlustamisel vähe, täiustada tuleb töökultuuri ja parandada teenuste kvaliteeti, räägib Kanajev. ?Tuleb teha kõik kaubaomaniku enda külge sidumiseks, et ta mujale ei läheks,? selgitab ta. Selleks on Transiidikeskusesse koondunud firmad alustanud kaupadele lisaväärtuse andmist oma terminalides. Näiteks saab väetisi segades väljastada uue tootena turule juba kompleksväetist. Alustatud on ühisprojekte kauba omanikega ja kutsutud neid osalema firmades. Näiteks kuuluvad Dry Bulk Terminali omanikeringi mõned Venemaa tootjad. Huvi on tundnud suur Venemaa väetisefirma Akron.
    Takistustest rääkides avaldab transiidiärimees lootust, et suhete soojenemine Venemaaga aitab viia Eesti jaoks kehtestatud liiga kõrged veotariifid normaalsele tasemele. Praegu erinevad need kohati Venemaa sisevedudest 3-4 korda. Näiteks katkes omal ajal kõrgete raudteetariifide tõttu sissevedu Krasnojarskist. Selle taga oli Venemaa sadamate aktiivne lobitöö.
    Ka Tallinna Sadamalt ootab Kanajev võrdset suhtumist kõigisse operaatoritesse, mida seni pole alati olnud. Ja seda nii investeeringute jaotamisel kui tariifide määramisel. Näiteks võinuks sadam alustada konteineriterminali laiendamist palju varem, leiab ta. Teiseks on Tallinna Sadam asetanud operaatorid, kellest otseselt sõltuvad tema tulud, väga rasketesse tingimustesse, kehtestades ülemäära suured kauba- ja renditasud infrastruktuuri kasutamise eest, räägib Kanajev. Ta soovib, et mängureeglid oleks täpselt paika pandud ja kõigile ühesugused.
    Pakterminali selle aasta tulemus jääb eelmise aasta omale alla 2 protsendi võrra, ulatudes 8,5 miljoni tonnini. Naftatoodete mahu vähenemise taga on Primorski sadama avamine, aga ka Venemaa poolt oma sadamatele kehtestatud 1,5?3 korda madalamad raudteetariifid. Nüüd peab palju aastaid Eesti naftatransiiti juhtinud firma plaani investeerida naftaterminali rajamisse mõnes Venemaa sadamas.
    Teise suure naftatransiidiga tegeleva firma Estonian Oil Service?i nõukogu esimees Arnout Lugtmeijer on lubanud kasvatada ettevõtte mahtu tänavu 6,1 miljoni tonnini, mis on kümnendiku võrra enam kui eelmisel aastal.
    Turuliidriks tõusnud Eurodek teeb tänavu suurima hüppe, kasvatades oma kaubaveo mahu eelmise aasta 7,4 miljonilt tonnilt 11,5 miljoni tonnini.
    Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Margus Värav ütleb, et transiidi edasine kasv raudtee taha pidama ei jää. Selleks teeb Eesti Raudtee suuri investeeringuid.
    Käesoleval aastal investeerib ettevõte kokku 872,5 miljonit krooni, millest 455 miljonit krooni kulus veduripargi väljavahetamiseks, ülejäänu läheb infrastruktuuri renoveerimiseks. Võimsamad vedurid võimaldavad suurendada raudtee läbilaskevõimet. Narva jaama raudteede pikendamiseks on kavas kulutada 80 miljonit krooni. ?Arendame oma logistikat klientidega käsikäes ja nende vajadusi arvestades,? lausub Värav.
    Eesti Raudtee vedas selle aasta esimesel poolel 21 miljonit tonni kaupa, mis oli 5,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Turundusdirektori Ain Kaljuranna hinnangul põhineb hea tulemus just transiitvedude mahu tõusul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Uued MacBookid panid Apple aktsia tõusma
Esmaspäeval esitles Apple kahte uut MacBook Pro sülearvutit, uusi AirPods juhtmevabasid kõrveklappe ning muusika tellimise teenust, vahendab Reuters.
Esmaspäeval esitles Apple kahte uut MacBook Pro sülearvutit, uusi AirPods juhtmevabasid kõrveklappe ning muusika tellimise teenust, vahendab Reuters.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.