Transiidi arengu kindlustavad investeeringud

Transiidi osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangus on 6 protsendi ringis, kui siia lisada ka muud transiidiga otseselt seotud valdkonnad, saame 15?20 protsenti. Viimaste aastate kaubavoogude kasv on olnud 20 protsenti, tänavu tuleb see veidi väiksem.

Kaks kolmandikku Eesti transiidist tuleb naftasaaduste arvelt, kuid riskide vähendamiseks on oluline suurendada muu kauba osakaalu.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni hinnangul on tänavu see päris hästi õnnestunud. Juurde on tulnud nii vilja kui ka väetisi ja sütt. Kui selle aasta 10 kuu kokkuvõttes on kõik kaubavood kokku kasvanud eelmise aastaga võrreldes 15,6 protsenti, siis puistlasti osas on kasv 55,6 protsenti. Segalast, mille alla käivad näiteks metallid, on vähenenud 15,9 protsenti, kuid konteinerkaupu on tänavu olnud viiendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Vedellasti osas on kasv olnud 15 protsenti.

Antud hetkel peab Kanajev kõige olulisemaks uue konteineriterminali ehitamist Muugale. See tõstaks oluliselt Tallinna konkurentsivõimet teiste ümbruskonna sadamate hulgas, sest võimaldaks tuua Tallinna sadamasse vagunitega kaupu Hiinast ja Jaapanist ning saata need siit laevadega edasi Lääne-Euroopasse. Hiljaaegu käis Tallinna Sadama juhtkond Hiinas olukorraga tutvumas ja vajalikke kontakte sõlmimas. Praegusele kaile, kus toimub konteinerite laadimine ja mis on tänaseks kitsaks jäänud, lisandub veel kaks. Kui kõik läheb plaanikohaselt, peaks uus bassein valmis saama juba 2004. aastal. Kolme kai käikuminek võimaldab konteinerite mahtu vähemalt kahekordistada. Kui praegu saab ühel kail töödelda maksimaalselt 150 000 tingkonteinerit kaupa, siis kolme kai käikuminekul võiks see arv suurendada 300 000?350 000 tingkonteinerini.

Muuga sadama eeliseks on universaalsus, mis võimaldab manööverdada erinevate kaubagruppidega. Kanajev toob näiteks eelmise aasta, kui Venemaalt vilja peaaegu ei tulnud ja viljaterminal seisis. Sadamal aitasid sellal kaubavoogusid kasvatada naftasaadused ja mineraalväetised. Juhul kui naftatoodete voog Venemaalt peaks vähenema, aitab olukorda tasakaalustada Muugale rajatav söeterminal võimsusega 4?5 miljonit tonni aastas.

Uutest projektidest rääkides ei saa mööda minna sojaubade töötlemise tehasest. Pool miljonit tonni toorainet suurte laevadega Lõuna-Ameerikast aastas annab juba iseenesest sadamale tööd, kuid Muugal hakatakse ube õliks ümber töötlema ja valmistoodangut välja vedama. Järgmisel aastal algava ehituse maksumuseks kujuneb pisut alla poole miljardi krooni. Kauba vastu on huvi töötlema Venemaal, Lätis-Leedus, samuti Lääne-Euroopas. Edaspidi on võimalik tootmist laiendada ja sama tooraine baasil jõusööta ning biokütust tegema hakata. Kanajevi hinnangul on tegu väga perspektiivse projektiga.

Investeeringutest üksi on tuleviku kindlustamisel vähe, täiustada tuleb töökultuuri ja parandada teenuste kvaliteeti, räägib Kanajev. ?Tuleb teha kõik kaubaomaniku enda külge sidumiseks, et ta mujale ei läheks,? selgitab ta. Selleks on Transiidikeskusesse koondunud firmad alustanud kaupadele lisaväärtuse andmist oma terminalides. Näiteks saab väetisi segades väljastada uue tootena turule juba kompleksväetist. Alustatud on ühisprojekte kauba omanikega ja kutsutud neid osalema firmades. Näiteks kuuluvad Dry Bulk Terminali omanikeringi mõned Venemaa tootjad. Huvi on tundnud suur Venemaa väetisefirma Akron.

Takistustest rääkides avaldab transiidiärimees lootust, et suhete soojenemine Venemaaga aitab viia Eesti jaoks kehtestatud liiga kõrged veotariifid normaalsele tasemele. Praegu erinevad need kohati Venemaa sisevedudest 3-4 korda. Näiteks katkes omal ajal kõrgete raudteetariifide tõttu sissevedu Krasnojarskist. Selle taga oli Venemaa sadamate aktiivne lobitöö.

Ka Tallinna Sadamalt ootab Kanajev võrdset suhtumist kõigisse operaatoritesse, mida seni pole alati olnud. Ja seda nii investeeringute jaotamisel kui tariifide määramisel. Näiteks võinuks sadam alustada konteineriterminali laiendamist palju varem, leiab ta. Teiseks on Tallinna Sadam asetanud operaatorid, kellest otseselt sõltuvad tema tulud, väga rasketesse tingimustesse, kehtestades ülemäära suured kauba- ja renditasud infrastruktuuri kasutamise eest, räägib Kanajev. Ta soovib, et mängureeglid oleks täpselt paika pandud ja kõigile ühesugused.

Pakterminali selle aasta tulemus jääb eelmise aasta omale alla 2 protsendi võrra, ulatudes 8,5 miljoni tonnini. Naftatoodete mahu vähenemise taga on Primorski sadama avamine, aga ka Venemaa poolt oma sadamatele kehtestatud 1,5?3 korda madalamad raudteetariifid. Nüüd peab palju aastaid Eesti naftatransiiti juhtinud firma plaani investeerida naftaterminali rajamisse mõnes Venemaa sadamas.

Teise suure naftatransiidiga tegeleva firma Estonian Oil Service?i nõukogu esimees Arnout Lugtmeijer on lubanud kasvatada ettevõtte mahtu tänavu 6,1 miljoni tonnini, mis on kümnendiku võrra enam kui eelmisel aastal.

Turuliidriks tõusnud Eurodek teeb tänavu suurima hüppe, kasvatades oma kaubaveo mahu eelmise aasta 7,4 miljonilt tonnilt 11,5 miljoni tonnini.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Margus Värav ütleb, et transiidi edasine kasv raudtee taha pidama ei jää. Selleks teeb Eesti Raudtee suuri investeeringuid.

Käesoleval aastal investeerib ettevõte kokku 872,5 miljonit krooni, millest 455 miljonit krooni kulus veduripargi väljavahetamiseks, ülejäänu läheb infrastruktuuri renoveerimiseks. Võimsamad vedurid võimaldavad suurendada raudtee läbilaskevõimet. Narva jaama raudteede pikendamiseks on kavas kulutada 80 miljonit krooni. ?Arendame oma logistikat klientidega käsikäes ja nende vajadusi arvestades,? lausub Värav.

Eesti Raudtee vedas selle aasta esimesel poolel 21 miljonit tonni kaupa, mis oli 5,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Turundusdirektori Ain Kaljuranna hinnangul põhineb hea tulemus just transiitvedude mahu tõusul.