Täna Brüsselis taaskäivituvail euroläbirääkimistel üritab Eesti saavutada edasiminekut kümmekonnas veel lahtises küsimuses.
Kokkulepet Eesti kõneluste lõpp-paketi kohta ei saavutata enne järgmist nädalat. Teisipäeva õhtul jagas valitsuskabinet Streimannile volitusi, millistes piirides saab Eesti delegatsioon eri küsimustes liikuda, kirjutab Postimees.
Erinevalt Lätist, kes on juba teatanud põhimõttelisest heakskiidust Euroopa Liidu eesistujariigi Taani väljapakutud liitumiskõneluste lõpp-paketile ning võib kõnelused peagi sisuliselt lõpetada, pole Eesti valitsuse hinnangul kõik pakkumised rahuldavad.
Läti uus välisminister Sandra Kalniete kinnitas agentuuri BNS andmeil esmaspäeval, et paljudes küsimustes ületab ELi pakkumine nende kõige optimistlikumadki ootused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täpsemad andmed kõneluste seisu kohta eri punktides on valitsus lubanud avaldada siis, kui see ei kahjusta Eesti positsioone läbirääkimistel. Eesti delegatsiooni juht Alar Streimann on kinnitanud, et kõige raskem küsimus kõnelustel on põllumajanduse otsetoetuste täismahuni jõudmise aja lühendamise taotlus.
Euroopa Liit pakub praegu otsetoetustes kandidaatmaadele 10aastast üleminekuperioodi. Aastal 2004 saaksid kandidaatriikide põldurid eurotoetust 25% praeguste liikmesmaade tasemest, 2005. aastal 30% ja edaspidi tõuseks see veelgi.
Euroliit pakub lisaks veel kandidaatmaadele endile võimalust oma põllumeestele peale maksta, nii et 2004. aastal võiks nad kokku saada otsetoetusi 40% ELi tasemest.
Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günter Verheugen kinnitas esmaspäeval, et rõhuv enamus kandidaatriikidega veel ülesjäänud lahkhelidest leiab lahenduse veel enne Kopenhaageni tippkohtumist 12.-13. detsembril. Kuid lõplik kompromiss sünnib tema hinnangul alles seal.