• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EKP on ajanud vaoshoitud poliitikat

    Täpselt kuu aega pärast USA keskpanga baasintressi langetamist tegi neljapäeval seda ka Euroopa Keskpank (EKP). Oma nelja-aastase ajaloo kestel on EKP olnud USA Föderaalreservist konservatiivsem.
    Euro tuli ilmale väga ebasobival ajal. Ühisraha peamine konkurent, USA dollar, oli katkematult tugevnenud juba neli aastat. Ameerika Ühendriikides 1992. aastast alanud majanduskasv võttis järjest tugevamaid tuure, Wall Streetil tegid aktsiate hinnad ja indeksid järjest uusi rekordeid. Euroopal ei olnud vastu panna suurt midagi. Majanduskasvu kiiruse tipp oli saavutatud mõned aastad varem ning märgid selle aeglustumisest joonistusid välja üha selgemalt.
    Kahe valuuta intresside vahe oli euro loomise ajal 1999 jaanuaris 1,75 protsendipunkti, mille tõttu raha voolas USAsse, Euroopale jäid vaid riismed. Pärast euro ülekanderaha kasutuselevõttu 1999. aastal pidi uus valuuta oma elujõulisust ja konkurentsivõimet tõestama. Esialgu ei õnnestunud see aga kuidagi. Euro tugevnes dollari suhtes vaid oma esimesel kauplemispäeval, 4. jaanuaril. Pärast seda algas aastaid kestnud kursilangus. Aasta pärast euro kasutuselevõttu oli Euroopa ühisraha dollari suhtes allpool pariteetustaset ning 2000. aasta oktoobris liikus kurjakuulutavalt juba 0,8 dollari suunas.
    Loomulikult eurooplastele ei meeldinud, kui nende valuuta muudkui nõrgenes ja nõrgenes. Euroraha kursilanguse peasüüdlaseks peeti Euroopa Keskpanga presidenti Wim Duisenbergi. Võrreldes USA Föderaalreservi juhi Alan Greenspaniga peeti teda lausa saamatuks ning paljud nõudsid Euroopa Keskpanga presidendi tagasiastumist. Sealpool Atlandi ookeani aga Alan Greenspan säras. Fedi juht kogus oma aktiivse intressipoliitika kujundamisega järjest suuremat populaarsust. Euroopa Keskpank vastas omapoolsete sammudega viivitusega või jättis üldse intressimäärad muutmata.
    Alates 1999. aasta algusest kuni 2000. aastani, mil majanduskasv maailmas kiirenes ning aktsiaturud kerkisid, tõstis Fed baasintressi kaheksateistkümnel korral kokku 1,5 protsendipunkti (majanduskasvu perioodi algusega võrreldes, 1993. aasta algusest kergitas Greenspan baasintressi koguni 3,5 protsendipunkti võrra), 6,5 protsendini. Euroopa Keskpank vastas esimese, veerandprotsendilise intressitõstmisega alles 2000. aasta veebruaris. Kokku kergitas Duisenberg euro baasintressi 11 korral, 4,75 protsendini. Intresside erinevus dollari kasuks oli ka üks põhjusi, miks dollari kurss kogu aeg tõusis ja euro nõrgenes. Dollarihoiustelt maksti lihtsalt kõrgemat intressi.
    Pärast börsimulli lõhkemist hakkas aga USA keskpangal kibekiire intresside langetamisega. Ots tehti lahti kohe 2001. aasta esimesel tööpäeval, 3. jaanuaril Fedi Vabaturukomitee erakorralise telekonverentsi järel, mil baasintressi langetati 0,50 protsendipunkti võrra. Eelmisest korralisest komitee koosolekust oli möödunud alla kuu ja järgmise korralise koosolekuni, mil baasintressi langetati samuti 0,50 protsendipunkti võrra, jäi samuti aega alla kuu. Kokku langetas Föderaalreserv 2001. aastal baasintressi üheteistkümnel korral, 4,75 protsendipunkti võrra, 1,75 protsendini; Euroopa Keskpank aga neljal korral, 1,50 protsendipunkti võrra, 3,25 protsendini. Viimast Föderaalreservi intresside langetust tuli oodata veidi alla aasta, Euroopa Keskpanga kahe viimase intresside langetamise vahele jäi täpselt aasta.
    Duisenbergi kannatlik meel on ennast ära tasunud. Kriitikast hoolimata on Euroopa Keskpank jäänud rahapoliitika suunamisel kindlameelseks. Selle kujundamisel on lähtutud eelkõige Maastrichti kriteeriumidest ning tundub, et see on toomas edu. Euro kurss on viimasel ajal suhteliselt kindalt tõusuteel. Üheksakümnendate aastate teisel poolel pooljumaluse seisusesse tõstetud Greenspani materdatakse nüüd vasakult ja paremalt. Duisenbergi kohta ei ütle enam halba sõna keegi.
    Tuleb muidugi silmas pidada, et kahe keskpanga ülesanded on mõnevõrra erinevad.
    Euroopa Keskpanga tähtsaim ülesanne on hoida kontrolli all inflatsiooni. Seda peegeldab ka keskpanga tegevust suunava dokumendi nimetus ? Maastrichti pakt, mida nimetatakse ka stabiilsuspaktiks. Hindade stabiilsuse säilitamise kõrval on kõik teised makromajanduslikud näitajad (isegi majanduskasv) teisejärgulised.
    Föderaalreservi üheks ülesandeks on aga muu hulgas näiteks tööhõive säilitamine. Teiseks oluliseks erinevuseks on USA keskpanga nõukogu liikmete tihe lävimine valitsusega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.