Kaubanduspindade rendised püsivad kiire juurdekasvu kiuste

Kinnisvaraeksperdi poolt koostatud Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraturgu hõlmavast ülevaatest käesoleva aasta teise poolaasta kohta nähtub, et ehituslikku potentsiaali uute kaubakeskuste rajamiseks jagub kõigi Balti riikide pealinnadesse ning aja edenedes kandub sama trend ka väljapoole pealinnu.

Kuigi esimesed tänapäevased hüpermarketid rajati Balti riikides Tallinna, asub Baltimaade suurim ? Akropolis ? asub Leedu pealinnas Vilniuses. Tegemist on ainsa taolise keskusega Baltimaades, mis kätkeb endas lisaks kaubandusele ka teisi vaba aja veetmise võimalusi.

Tallinnas täheldavad Kinnisvaraeksperdi analüütikud juba teist kaubanduspindade arendustegevuse ?lainet?. Esimene leidis aset 1999?2000. aastal, 2001. aastal järgnes mõningane tagasiminek ning käesoleval aastal on turg taas tõusulainel liikumas.

Tallinnale on juba mõnda aega iseloomulik vanalinna kui äripiirkonna tähtsuse vähenemine, tõdeb Kinnisvaraekspert. Tallinna kaubanduspindade tipprendi hindade tase on viimased kaks aastat püsinud stabiilselt 600?700 kr/m² vahemikus.

Tartu kaubanduspindade turul on samuti aktiivsuse suurenemise märke. Annelinna lisandub Tirsi kauplusladu, laieneb Kalda tee Konsum, samas piirkonnas valmib tuleval aastal Tartu suurim (6000 m²) ehituspood Ehituse ABC, novembris avab uksed SuperNetto Citymarketi kaubamärki kandev laiendus. Tartu kaubanduspindade tipprendistes on täheldatav minimaalne langustrend ? 2000. aastal ligi 300 kr/m², 2002. aasta lõpus umbes 270 kr/m².

Pärnus on kaubanduspindade arendustegevus aktiivne juba mõnda aega. Sel aastal on valminud Port Artur 2 (üldpind 5000 m²), Citymarket Papiniidus (2360 m²), Doodmarket Härma kaubahoovis (1600 m²), Mai Selver (3500 m²), Ülejõe Säästumarket (900 m²). Tipprendid asusid Pärnus 2001. aastal tõusuteele ? 1999.a 270 kr/m², 2000.a 260 kr/m², 2001. a 220 kr/m² ja 2002. a 240 kr/m².

Ka maakonnakeskustesse lisandub üksikuid uusi kaubanduskeskuseid, ent kuna Eesti turg tervikuna on ikkagi küllalt pealinna keskne, kujutavad need endast kaubanduspindade arendustegevuse marginaalset osa.

Kaubanduspindade kiire juurdekasvu taustal väärib märkimist, et vakantseid pindasid Eestimaale rajatud uutes keskustes praktiliselt ei esine ja renditasemed oluliselt ei alane. Tõsiasjad, mis kummutavad veenvalt kaubanduspindade turu ülekuumenemisele viitavad hinnangud.

Hindrek Leppsalu

Ober-Haus Kinnisvara Eesti tegevdirektor

Hetkel toimub Balti riikide jaekaubanduse turul nö ?viimase mehe jooks?. Jaekaubanduskettide jaoks on ellu jäämise eelduseks võimalikult kiire laienemine ja seeläbi mastaabiefekti saavutamine. Hoogu sellele protsessile lisab kindlasti uute kaubanduskeskuste lisandumine, mis sunnib kauplejaid jõuliselt laienema. Kui ei laiene ise, laieneb keegi teine. Välisosalusega kauplejatel on kindlasti eelis kuna tänu oma suurusele suudavad nad kaupu sisse osta soodsamate hindadega ning võivad endale lubada ka mõne aasta jooksul kahjumit. Seega on tulevikus kindlasti oodata ettevõtete ülevõtmisi või pankrotte. Kõik see on tänu mõistlikele jaehindadele kasulik loomulikult tarbijale.

Tulevikus on oodata rendihindade diferentseerumist veelgi sõltuvalt keskuse asukohast ja külastajate arvust. Kindlasti muutub osade keskuste positsioon turul seoses uute keskuste lisandumisega parematesse asukohtadesse. Tänane edu ei tähenda seda, et keskus on tingimata edukas ka viie aasta pärast. Ostjate harjumused muutuvad kiiresti mugavama ja parema kaubavalikuga keskuste kasuks.

Kindlasti läheb järjest raskemaks eraldi asetsevatel poodidel, eriti, kui nad asuvad vähemkäidavatel tänavatel. Nendel pindade hakkavad tulevikus ilmselt järjest rohkem tegutsema esindusbürood kes ei vaja juhukliente vaid kuhu kliendid teadlikult lähevad.