Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubanduspindade rendised püsivad kiire juurdekasvu kiuste

    Kinnisvaraeksperdi poolt koostatud Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraturgu hõlmavast ülevaatest käesoleva aasta teise poolaasta kohta nähtub, et ehituslikku potentsiaali uute kaubakeskuste rajamiseks jagub kõigi Balti riikide pealinnadesse ning aja edenedes kandub sama trend ka väljapoole pealinnu.
    Kuigi esimesed tänapäevased hüpermarketid rajati Balti riikides Tallinna, asub Baltimaade suurim ? Akropolis ? asub Leedu pealinnas Vilniuses. Tegemist on ainsa taolise keskusega Baltimaades, mis kätkeb endas lisaks kaubandusele ka teisi vaba aja veetmise võimalusi.
    Tallinnas täheldavad Kinnisvaraeksperdi analüütikud juba teist kaubanduspindade arendustegevuse ?lainet?. Esimene leidis aset 1999?2000. aastal, 2001. aastal järgnes mõningane tagasiminek ning käesoleval aastal on turg taas tõusulainel liikumas.
    Tallinnale on juba mõnda aega iseloomulik vanalinna kui äripiirkonna tähtsuse vähenemine, tõdeb Kinnisvaraekspert. Tallinna kaubanduspindade tipprendi hindade tase on viimased kaks aastat püsinud stabiilselt 600?700 kr/m² vahemikus.
    Tartu kaubanduspindade turul on samuti aktiivsuse suurenemise märke. Annelinna lisandub Tirsi kauplusladu, laieneb Kalda tee Konsum, samas piirkonnas valmib tuleval aastal Tartu suurim (6000 m²) ehituspood Ehituse ABC, novembris avab uksed SuperNetto Citymarketi kaubamärki kandev laiendus. Tartu kaubanduspindade tipprendistes on täheldatav minimaalne langustrend ? 2000. aastal ligi 300 kr/m², 2002. aasta lõpus umbes 270 kr/m².
    Pärnus on kaubanduspindade arendustegevus aktiivne juba mõnda aega. Sel aastal on valminud Port Artur 2 (üldpind 5000 m²), Citymarket Papiniidus (2360 m²), Doodmarket Härma kaubahoovis (1600 m²), Mai Selver (3500 m²), Ülejõe Säästumarket (900 m²). Tipprendid asusid Pärnus 2001. aastal tõusuteele ? 1999.a 270 kr/m², 2000.a 260 kr/m², 2001. a 220 kr/m² ja 2002. a 240 kr/m².
    Ka maakonnakeskustesse lisandub üksikuid uusi kaubanduskeskuseid, ent kuna Eesti turg tervikuna on ikkagi küllalt pealinna keskne, kujutavad need endast kaubanduspindade arendustegevuse marginaalset osa.
    Kaubanduspindade kiire juurdekasvu taustal väärib märkimist, et vakantseid pindasid Eestimaale rajatud uutes keskustes praktiliselt ei esine ja renditasemed oluliselt ei alane. Tõsiasjad, mis kummutavad veenvalt kaubanduspindade turu ülekuumenemisele viitavad hinnangud.
    Hindrek Leppsalu
    Ober-Haus Kinnisvara Eesti tegevdirektor
    Hetkel toimub Balti riikide jaekaubanduse turul nö ?viimase mehe jooks?. Jaekaubanduskettide jaoks on ellu jäämise eelduseks võimalikult kiire laienemine ja seeläbi mastaabiefekti saavutamine. Hoogu sellele protsessile lisab kindlasti uute kaubanduskeskuste lisandumine, mis sunnib kauplejaid jõuliselt laienema. Kui ei laiene ise, laieneb keegi teine. Välisosalusega kauplejatel on kindlasti eelis kuna tänu oma suurusele suudavad nad kaupu sisse osta soodsamate hindadega ning võivad endale lubada ka mõne aasta jooksul kahjumit. Seega on tulevikus kindlasti oodata ettevõtete ülevõtmisi või pankrotte. Kõik see on tänu mõistlikele jaehindadele kasulik loomulikult tarbijale.
    Tulevikus on oodata rendihindade diferentseerumist veelgi sõltuvalt keskuse asukohast ja külastajate arvust. Kindlasti muutub osade keskuste positsioon turul seoses uute keskuste lisandumisega parematesse asukohtadesse. Tänane edu ei tähenda seda, et keskus on tingimata edukas ka viie aasta pärast. Ostjate harjumused muutuvad kiiresti mugavama ja parema kaubavalikuga keskuste kasuks.
    Kindlasti läheb järjest raskemaks eraldi asetsevatel poodidel, eriti, kui nad asuvad vähemkäidavatel tänavatel. Nendel pindade hakkavad tulevikus ilmselt järjest rohkem tegutsema esindusbürood kes ei vaja juhukliente vaid kuhu kliendid teadlikult lähevad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.