Tallinn alustab järgmisel aastal tee-ehitust, mis esmakordselt järgib era- ja avaliku sektori koostööpõhimõtteid (public private partnership, PPP). 2003. aasta eelarves on PPP-projektidele kokku plaanitud 48 miljonit krooni ? sellest 8 miljonit läheb Haabersti ristmiku ümberehituse nõustamise ja projektide koostamise rahastamiseks, 40 miljonit kulub Lasnamäel alustatavale tee-ehitusele. Haabersti ristmiku ehitusmaksumuseks hinnatakse 220 miljonit ning Lasnamäe objektide maksumuseks 750 000 krooni.

2003. aasta eelarvekava seletuste kohaselt on PPP põhimõtte eeliseks avaliku sektori võimalus erasektori poolt rajatud objekti kohe kasutama hakata. Avalik sektor tasub selle kasutamise eest osade kaupa kuni 25 aasta vältel. Linnapea Edgar Savisaar nimetas volikogu viimasel istungil uut eelarvet tutvustades PPP plussina avaliku sektori laenukoormuse vähenemist ning riskide kandumist erasektorile.

Savisaar lausus, et sest pole midagi, et PPP-idee pärineb Thatcheri-aegselt Inglismaalt ? ka Blairi valitsuse ajal on seda edukalt rakendatud.

Hiljuti Haabersti ristmiku rajamise nõustajaks saanud Soome investeerimispanga PCA Corporate Finance OY esindaja Mart Opmann on varasemas usutluses öelnud, et Inglismaa näidete põhjal on lihtlaenude põhjal ehitatud analoogilised objektid olnud võrreldes PPP kasutamisega keskeltläbi 17 protsenti kallimad. Kulusid võimaldab vähendada ühe konsortsiumi poolt teostatav objekti projekteerimine, ehitus, finantseerimine ja hilisem hooldamine.

Vastates volikogus oponeerivale Tallinna eelmisele linnapea, praegusele volikogu Res Publica fraktsiooni esimehe Tõnis Paltsule lausus Savisaar, et ka rahandusministeerium on linnale soovitanud PPP-projektide rakendamist ning hindab seda edumeelseks edasiminekuks.

Paltsu hinnangul on PPP puhul tegemist hiiliva laenuvõtmisega: ?PPP pole loomulikult oma olemuselt laen, vaid põhiteenuse kaudu mingi objekti väljaostmine. Tallinna teedeehituses muutub see laenuks seetõttu, et linn peab igal juhul kogu objekti koos kõigi intressidega kinni maksma - me ei hakka ju Õismäe ristmikku läbivaid autosid maksustama?. Palts osutades ka sellele, et laenuandjate jaoks on tegemist riskivaba krediteerimisega ning seetõttu nende huvides seda linnale peale suruda.

Palts ütles eile Äripäeva küsimustele vastates, et omavalitsuste laenukoorma kujunemist jälgiv rahandusministeerium võib viidata sellele, et Tallinn peab maksmiskohustust finantseerijale hakkama käsitlema kui igasugust muud analoogset kohustust. ?Ega ka näiteks eraisikul pole eluasemelaenu kergem maksta, kui ta endale valetab, et see igakuine kohustus polegi tegelikult laen vaid puhas rõõm,? märkis ta.

Arvestades PPP-ehitised laenuna linna bilanssi ületaks pealinn seadusega lubatud laenulimiidi.