Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna tee-ehituse rahastamiskava põrkus kahtluste ja umbusuga

    Tallinn alustab järgmisel aastal tee-ehitust, mis esmakordselt järgib era- ja avaliku sektori koostööpõhimõtteid (public private partnership, PPP). 2003. aasta eelarves on PPP-projektidele kokku plaanitud 48 miljonit krooni ? sellest 8 miljonit läheb Haabersti ristmiku ümberehituse nõustamise ja projektide koostamise rahastamiseks, 40 miljonit kulub Lasnamäel alustatavale tee-ehitusele. Haabersti ristmiku ehitusmaksumuseks hinnatakse 220 miljonit ning Lasnamäe objektide maksumuseks 750 000 krooni.
    2003. aasta eelarvekava seletuste kohaselt on PPP põhimõtte eeliseks avaliku sektori võimalus erasektori poolt rajatud objekti kohe kasutama hakata. Avalik sektor tasub selle kasutamise eest osade kaupa kuni 25 aasta vältel. Linnapea Edgar Savisaar nimetas volikogu viimasel istungil uut eelarvet tutvustades PPP plussina avaliku sektori laenukoormuse vähenemist ning riskide kandumist erasektorile.
    Savisaar lausus, et sest pole midagi, et PPP-idee pärineb Thatcheri-aegselt Inglismaalt ? ka Blairi valitsuse ajal on seda edukalt rakendatud.
    Hiljuti Haabersti ristmiku rajamise nõustajaks saanud Soome investeerimispanga PCA Corporate Finance OY esindaja Mart Opmann on varasemas usutluses öelnud, et Inglismaa näidete põhjal on lihtlaenude põhjal ehitatud analoogilised objektid olnud võrreldes PPP kasutamisega keskeltläbi 17 protsenti kallimad. Kulusid võimaldab vähendada ühe konsortsiumi poolt teostatav objekti projekteerimine, ehitus, finantseerimine ja hilisem hooldamine.
    Vastates volikogus oponeerivale Tallinna eelmisele linnapea, praegusele volikogu Res Publica fraktsiooni esimehe Tõnis Paltsule lausus Savisaar, et ka rahandusministeerium on linnale soovitanud PPP-projektide rakendamist ning hindab seda edumeelseks edasiminekuks.
    Paltsu hinnangul on PPP puhul tegemist hiiliva laenuvõtmisega: ?PPP pole loomulikult oma olemuselt laen, vaid põhiteenuse kaudu mingi objekti väljaostmine. Tallinna teedeehituses muutub see laenuks seetõttu, et linn peab igal juhul kogu objekti koos kõigi intressidega kinni maksma - me ei hakka ju Õismäe ristmikku läbivaid autosid maksustama?. Palts osutades ka sellele, et laenuandjate jaoks on tegemist riskivaba krediteerimisega ning seetõttu nende huvides seda linnale peale suruda.
    Palts ütles eile Äripäeva küsimustele vastates, et omavalitsuste laenukoorma kujunemist jälgiv rahandusministeerium võib viidata sellele, et Tallinn peab maksmiskohustust finantseerijale hakkama käsitlema kui igasugust muud analoogset kohustust. ?Ega ka näiteks eraisikul pole eluasemelaenu kergem maksta, kui ta endale valetab, et see igakuine kohustus polegi tegelikult laen vaid puhas rõõm,? märkis ta.
    Arvestades PPP-ehitised laenuna linna bilanssi ületaks pealinn seadusega lubatud laenulimiidi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Krüptomaailmas toimus oluline uuendus. Mida see toob investorile?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Olulisemad lood

Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.