Juba mõnda aega on pealinnas tegemist tõelise notarikriisiga, sest notarjärjekorrad on veninud kolme-nelja kuu pikkuseks.

Ütleme, et teil on mõte soetada jõuluks uus eluase, kuid notarile helistades saate vastuse, et tehingut saab vormistada alles märtsis 2003. Ka ei anna tulemust lahked soovitused, et vormistage teistes linnades, sest ka Tartus, Pärnus ja muljalgi on kolmekuuline ooteaeg. Minu arvates on kriisi soodustanud mõneti isegi seadusandja tegevus, sest võlaõigusseaduse jõustumine 1. juulist 2002 kuulutati välja vaid üheksa päeva enne, s.o 21. juunil.

Tõsi, justiitsministeerium püüdis pealinna 31 notarikohale lisada juuli teisel nädalal neli uut kohta. Kuid nende arv pidanuks olema oluliselt suurem, eeskätt seetõttu, et notarite töö põhiraskus on seotud kinnisvaratehingutega. Selles valdkonnas ei saa kuidagi notaritehinguteta.

Selle aasta1. juulist lisandus veel nõue, et ka eellepingud tuleb notariaalselt tõestada. Tänaseks pole keegi välja arvestanud, kui palju lisatöödd ja täiendavat kulu selline nõue tekitab. Kahjuks pole justiitsministeeriumis strateegilise planeerimise osakonda, kus tulevaste seaduste ellu rakendamiseks planeerid olulisi rahakulutusi ning vajadusel organisatoorseid meetmeid. Aga vaja oleks.

Täna on kriisist ülesaamiseks üks väljapääs ? seadustada nn kiirustasu 500?800 krooni tehingu eest. Teenindussfääris on selline moodus juba ammu kasutusel ning ennas ka õigustanud. Sama võimalust tu-leks kasutada notarite töös. Kui soovid, et hädavajalik tehing sooritatakse kiiresti, siis tuleb selle eest täiendavalt maksta.

Autor: Tõnis Härm