Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandja surub töötajaid FIEdeks
Viimasel ajal olen mitmelt poolt kuulnud, et tööandja tahab oma töötajad suruda Füüsilisest isikust ettevõtjaks oma riskide maandamiseks.
Töövõtja on selles protsessis suhteliselt kaitsetu, sest ta ei ole ju ise algatanud seda protsessi ja pole võib-olla kunagi kavatsenudki ettevõtjaks hakata.
Toon ühe näite. Õmblusettevõte, kes on tegutsenud kaheksa aastat, tahab oma õmblejad muuta FIEdeks. Õmblejatele on seni makstud palka 2500 krooni brutopalk ja lisaks 5000 kuni 7000 krooni ümbrikupalka sõltuvalt tööpanusest. Nüüd arvab tööandja, et järk-järgult (et mitte pöörduda tööinspektsiooni) lõpetab ta töölepingud, töötajad vormistavad ennast füüsilisest isikust ettevõtjateks, töötavad oma senisel töökohal edasi ja maksavad tööandjale seadmete ja ruumi kasutamise eest veel renti.
Vaatame nüüd, kui suur peaks olema see summa, mida töötaja peaks kirjutama arvele, mille ta esitab tööandjale, et tema senine sissetulek säiliks.
Seni sai ta netosummana 5000 krooni ümbrikupalka ja 2091 krooni brutopalgast pärast tulumaksu mahaarvamist Kui tööandja oleks talle maksnud kogu raha palgana, siis oleks töötajatele kulutatavad summad:
a) brutopalk 9324 kroonib) sotsiaalmaks 3077 kroonic) töötuskindlustusmaks 0,5 47 kroonid) puhkuse reserv 1/11 kuu palgakulust 1132 krooni
Kokku oleks see summa, mis töötaja peaks saama, et ta palgatase säiliks 13 580 krooni. Sellele summale tuleks veel liita see arve, mille tööandja esitab seadmete ja ruumi kasutamise eest ja sellistel tingimustel säiliks töötajale tema endine sissetulek.
Jääb veel küsimus lahkumishüvitistest, sest FIEga on võimalik töösuhe lõpetada päevapealt, töötajale peab ette teatama ja maksma lahkumiskompensatsiooni, mis vist kaob töötuskindlustuse seaduse rakendumisega.
Järgmine väljaminek on töötaja koolitusvajadus. FIEna tegutsedes vastutab ta oma kohustuste täitmata jätmise korral kogu oma isikliku varaga. Selleks, et ennast mitte ohtu seada, on vaja tunda tervet rida seadusi: maksuseadused, raamatupidamise seadus, võlaõigusseadus jmt.
Töötajad suudavad sellise libaettevõtja vastu seista ainult ühiselt ja kasutades näiteks ametiühingu abi.
Autor: Kärt Kuks