Äripäev kirjutas eelmise aasta lõpul juhtkirja, milles taunis riiklikke kapitalisüste valitud (era)firmadele. Sellest oli nähtavasti kasu. Nüüd on rahandusministeeriumis küpsenud nimekiri riigi osalusega äriühingutest, millest riigil oleks targem loobuda või osalust vähendada. Jutt käib muuhulgas ka Eesti Energiast ja Tallinna Sadamast.
Äripäev toetab erastamisprotsessi jätkumist ja leiab, et 2003 ehk valimiste järgne aasta on riigiettevõtete müümiseks justkui loodud. Väiksemad ettevõtted tuleks müüa tuumikinvestorile, suuremad infraettevõtted aga erastada IPO-de, esmase avaliku pakkumise kujul.
2003. aasta maksulaekumised ei tarvitse olla enam nii head, et riigieelarve täis tuleks või et pensioni teisest sambast põhjustatud eelarveauk suuremaks ei käriseks. Seetõttu oleks erastamine ennetav ja läbikaalutud samm. Kui omal ajal oli Eesti Telekomi erastamisest saadav raha mõeldud just pensionireformi käivitamiseks, siis nüüd on põhjust uuele ringile minna, sest Telekomi raha läks muude kulutuste katteks, aga pensionireform kogub jõudu just praegu. Ent üle veerandi Telekomist on alles, mille müügiga võib isegi kiire hakata - kui arvestada konkurentsi tihenemist Eesti sideteenuste turul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev on endiselt seda meelt, et Eesti Energia ja Tallinna Sadama osaline IPO on hea mõte, mis elavdab meie väärtpaberiturgu ja tekitab välisinvestorites uut huvi Eesti kui investeerimispiirkonna vastu. Teisalt otsib meie pensionifondidesse kogunev raha investeerimisvõimalusi, millest on puudus käes. Suurem hulk fondide rahast jääks Eestisse ja teeniks siin lisaväärtust. Seega lööks riik niimoodi kaks kärbest ühe hoobiga.
Riigikapitali pooldajad võivad küsida, kas müümise aeg on õige, kas aktsiate hinnad tulevikus ei tõuse? Nagu ikka, võivad aktsiate hinnad nii tõusta kui langeda, õige hetke tabamine on raske. Eesti Telekomi aktsia on kosunud ca 45 krooni tasemelt 95 kroonini, ehkki ajaloos on tõepoolest olnud veelgi kõrgemaid hindu. Ent kas aktsiakursid takistavad niisuguse ettevõtte nagu AS Bituumen müümist?
Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur väidab, et tänapäeva Eesti riik pole enam halb omanik. Paraku viivad riigi kui omaniku tahet ellu ametnikud, kelles võivad tärgata omakasupüüdlikud ambitsioonid alates mugavast äraistumisest nõukogudes ja lõpetades parteipoliitilisel pinnal kapitalisüstidega valitud ettevõtetesse. Kui erastatud Tallinna Sadam investeerib regionaalsetesse sadamatesse, siis oleks mõnevõrra suurem kindlus investeeringu otstarbekuses kui praegu. Riigi peamine ülesanne on ikkagi pakkuda kvaliteetset, sealjuures ökonoomset haldusteenust - haldusreformile pandi juba enne presidendivalimisi pidur peale -, mitte aga laiendada äritegevust. Kuna ametnikke olevat pidevalt puudu ja osa kohti täitmata, siis pärast erastamist vabaneks kohe suur hulk tööjõudu, mida riik saaks rakendada märksa kasulikumalt, kui neid nõukogudesse istutades.