- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriohutusseadust tuleb taas muuta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas aastavahetusel tarbijaile hea uudise ? eramajades ja korterelamute korterites on elektripaigaldiste tehniline kontroll muudetud vabatahtlikuks. Elektriohutusseaduses (EOS) tehtud muudatusi läuurides selgub, et asi läheb järjest segasemaks.
EOSi järgi pidanuks elektrivõrkudes olema korraline tehniline kontroll läbi viidud juba 1. jaanuariks 2001. Esmatähtis ongi viia korraline tehniline kontroll läbi elektrivõrkudes, sest nende korrasolekust sõltub suuresti ka tarbija elektripaigaldiste korrasolek. Tähtajast on möödas juba ligi kaks aastat, kuid elektrivõrkude, mis on küllaltki korrast ära, tehnilist korralist kontrolli ei ole veel alustanudki. Arusaamatu, kuhu on kadunud Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kes EOSi § 37 kohaselt peab teostama riikliku järelevalvet õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle.
Mullu 10. detsembril majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtivspetsialisti Ago Pelisaarega vesteldes selgus, et elektrivõrke pole võimalik kontrollida ? TJIs on vaid seitse inspektorit. Elektrijaotusvõrkude puhul seadus ei kehtigi? Kuigi tarbija (elamu, ettevõtte, majand, haigla, kool jne) elekt-ripaigaldiste tehniline kontroll koos mõõtmistega on vajalik, osutub see mõttetuks seni, kuni võrkude seisund pole kontrollitud ega korrastatud ja võrguettevõte pole tarbijale esitanud võrgu korralise tehnilise korrasoleku sertifikaati.
Praegu võib kontrolli tulemusena ilmneda, et hoone liitumiskilbis ei vasta peakaitsme rakendusvool nõutavale suurusele. Paigaldise nõuetekohasuse tunnistust omanikule sel juhul ei väljastata, kuigi tarbija sise-elektripaigaldis on korras. Kes maksab sel juhul tarbijale kontrollmõõtmiste teostamisel tekitatud rahalise kahju, sest mittekorras elektrivõrkude korral ei anna ka korduvad kontrollmõõtmised soovitud tulemust.
EOS jaotab elektripaigaldised elektrist tuleneva ohu järgi I, II ja III liigi paigaldisteks. Kõige karmimad nõuded kehtivad I liigi elektripaigaldistele. Mullu mais vastuvõetud EOSi § 4 p 1 järgi kuulub elektripaigaldis rohkem kui kahe korteriga hoones II liiki. Tartu Majaomanike Ühing tegi ministeeriumile ettepaneku viia need III liiki, kuid Pelisaari kinnitas, et tõlgenduspraktika kohaselt ongi korterites III liigi paigaldised.
Olukord muutub veel segasemaks, kui järgida EOSi § 49 lg 4, mille järgi kuulub II liiki kuni 1000voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 A. Paneelmajade korteritel puudub tüüpprojekti kohaselt peakaitse, on ainult pealüliti, korterisse suunduvate liinide summaa-rne kaitselülitite nimivool võib ulatuda 32?80 A. Elamu peakilbis on trepikotta väljuva liini peakaitsmeks enamasti 60 või 100 A.
Järelikult ei saa EOSi järgi korteri elektripaigaldist kuidagi lugeda III liigi elektripaigaldiseks. Enamik korterelamute elektripaigaldisi on ehitatud ja kasutusele võetud enne 1999.
EOSi muutmise seadusest ei loe kuidagi välja, kas korraline tehniline kontroll on ikka vabatahtlik, elektripaigaldise tehnilise kohustusliku kontrolli tegemise tähtaega on hoopis pikendatud 1. juulini 2004. Selline on § 49 lg 4 uus sõnastus: enne 1999. a 1. maid kasutusele võetud III liigi elektripaigaldisele, millele ei ole tehnilist kontrolli tehtud, tuleb esimene korraline tehniline kontroll, kui see on kohustuslik, teha 1.juuliks 2003.
EOS on endistviisi kaheselt tõlgendatav ja pole arusaadav, kas eramajades ja korterelamute korterites ikka on elektripaigaldise kontroll vabatahtlik.
Tuleb mainida, et olukord EOSi tõlgendamisel päris lootusetu veel pole. Tartu Majaomanike Ühing pöördus ka õiguskantsler Allar Jõksi poole ja sai temalt selge vastuse. Selles on keerutama kirjas: korralise tehnilise kontrolli kohustus ei laiene elukondlikele elekt-ripaigaldistele (sh eramajades ja korterelamute korterites). Plaanitavate muudatuste vastuvõtmisel ja jõustumisel säilib kohustusliku tehnilise kontrolli nõue korterelamutes II liigi elektripaigaldiste hulka kuuluva, ühiskasutuses oleva elektripaigaldise osas...
Eesti seadused peavad olema üheselt mõistetavad. Muidu võib iga uus valitsus seadust (seadusemuudatust) hakata jälle omal viisil tõlgendama.
Autor: Jüri Laurson
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele