USA võimalik pealetung Iraagis pole Eesti sõda ning meie kaitseväelased tuleks sellest eemal hoida, leiavad poliitikud.
«Ma usun, et lahinguoperatsioonile ei peaks Eesti oma sõdureid kindlasti saatma,» tähendas alates 1999. aastast mullu jaanuarini valitsuses tooni andnud Isamaaliidu tipp-poliitik Trivimi Velliste.
Samas on Riigikogu riigikaitsekomisjoni kuuluv mees enda sõnul sajaprotsendiliselt veendunud, et ei ameeriklased ega britid tule Toompeale Saddam Husseini vastaseks sõjakäiguks sõdureid paluma, kirjutab Postimees.
Eestilt Iraagi-vastasesse sõtta lahinguüksuste küsimist ei pea kuigi tõenäoliseks ka suurima toetusega partei, Keskerakonna aseesimees Kreitzberg. Kuid kui selline palve siiski saabuks, peaks valitsus tema hinnangul kindlasti andma eitava vastuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda lihtsal põhjusel - Eesti kaitsevägi pole veel täielikult valmis lääneriikidega koos sõda pidama, leiab Kreitzberg. «Väljaõpetamata noorte inimeste võitlusesse saatmisest tuleb keelduda,» rõhutas ta.
Res Publica aseesimehe Ken-Marti Vaheri sõnul saab enne NATO täisliikmeks saamist Eesti osalus mõne kriisikolde stabiliseerimisel lähtuda vaid humaansetest kaalutlustest ning tulla kõne alla ainult vabatahtlikkuse alusel.
Nii Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kui ka Mõõdukate juhtpoliitik, erakonna endine esimees ja Riigikogu väliskomisjoni eelmine juht Andres Tarand on ühte meelt ühes - võimaliku abiküsimise korral väljub sõdurite saatmine Lähis-Ida lahinguväljadele juba valitsuse pädevusest ning otsuse langetamine peab olema parlamendi ülesanne.